Harku vallavolikogu liikmed - kes nad on?
Olen sündinud 1970. aastal. Tallinnas, meie vallas olen elanud viimased 15 aastat. Kõrghariduse sain Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Pärast ülikooli töötasin advokaadina, sealt liikusin edasi investeerimisärisse, juhtisin erinevaid toiduainetetööstusi. Juhin omi ettevõtteid, mis tegutsevad linnaehituse ja toiduainekaubanduse valdkonnas.
Volikogusse tulek tundub takkajärgi asjade loomuliku käiguna - kümme aastat olime külarahvaga kujundanud oma elukeskkonda Tabasalu Looduspargi kaudu. Olen arvamusel, et volikogu peabki koosnema oma küla või piirkonna eestvedajatest, inimestest, kes tahavad ja on võimelised kogukonna heaks tööd tegema.
Igapäevatöös on meil oma meeskonnaga tekkinud hea koostöö vallavalitsusega, kes meie hinnangul tahab ja suudab tööd teha. Esmalt tegime selgeks, kuhu arendamisega jõudnud oleme. Mõistame, et meil on üle 10 000 elamuühiku, mida kehtestatud detailplaneeringutega valda ehitada võib; et meie teede läbilaskevõime on kriitilise piiri peal; et meie kasutatav põhjaveelimiit on ammendunud; et meie tegelik elanike arv on juba 16 000 alla; et tänane koolivõrk ei suuda lastele piisavalt koolikohti tagada; et arendajate loodud uute külade teed ja tänavad on paljuski poolikuks jäänud. Seega on prioriteetideks planeerimine ja haridus.
Tänaseks oleme kardinaalselt ümber hinnanud senise arendajasõbraliku planeerimise ning asunud väga selgelt elanike poolele. Olukorras, kus enamus ressursse juba otsas või piiri peal on, peame laienemise lõpetama ja oma maja korda tegema. Siin näen kahte olulist tegevussuunda:
• Planeerimine: peame koostama valla kantide üldplaneeringud, kus, lähtudes vallaelanike soovidest ja olemasolevatest võimalustest ja ressurssidest, tihedas koostöös külaseltsidega planeeritakse oma kant parima äranägemise järgi. Lisaks peame üle vaatama kõik menetluses olevad detailplaneeringud ning nende lähteülesanded uue olukorraga vastavusse viima.
• Haridusvõrk: meil on rõõmustavalt lasterohke vald. Haridusvõrgu planeerimisel oleme saanud nina vee peale lasteaedadega, hetkel on olemas kohad kõigile kolmeaastastele põnnidele. Nüüd tuleb asuda koolide kallale, kuna suured aastakäigud nõuavad paari aasta pärast koolikohti - tänase arusaamise kohaselt peame rajama uued algkoolid suurematesse mereäärsetesse küladesse - Rannamõisa, Muraste/ Suurupi, Vääna-Jõesuu - andes nii lastele võimaluse oma külas sõpradega koos koolis käia.
Nende suurte tööde kõrval on pikk rida vähemaid toimetamisi, kus argiste tööde kõrval on minu jaoks ka üks ilus unistus - valla merevärava ehk Tilgu sadama ehitus, kust ei puuduks ka hea sadamakõrts.
SULEV ROOS
Olen sündinud 1946. aastal Läänemaal. Põhikooli lõpetamise järel läksin õppima Tihemetsa Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi maaparanduse erialale. Minu esimeseks töökohaks sai Sakus Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Instituut.
Seoses tööga olid mul 1968. aasta suvel ka esimesed kokkupuuted Tabasalu ja Ranna sovhoosiga. Siinsetel maadel viidi läbi katsed selgitamaks merevee kasutamise võimalusi põllukultuuride kastmiseks. Töö kõrvalt lõpetasin Eesti Põllumajanduse Akadeemia hüdrotehnika erialal. 1976. aastal sai minust Ranna sovhoosi melioraator ja siitkandi täieõiguslik elanik. Mul on kolm täisealist last ja olen neljakordne vanaisa.
Harku vallaga olen seotud olnud juba külanõukogu ajast. Tollane külanõukogu esimees Arvo Must kutsus mind 1990. aastal appi maareformi ette valmistama. 1992. aastast töötan Harku vallavalitsuses. 1993. aastal valiti mind vallavanemaks. Vallas oli veidi üle 4000 elaniku ja eelarve suurus veidi üle 6 miljoni krooni. Vallavanem olin 12 aastat.
Need olid aastad, kui vallavolikogus aeti oma valla asju, poliitikaga siis ei tegeldud. Aga need aastad olid Harku vallale edukad, lõpuni sai ehitatud Tabasalu spordihoone, korrastatud Tabasalu kool, Tibutare lasteaed, Tabasalu teenuste maja ja raamatukogu, põhjalikult remonditud Vääna mõisahoone. Sel ajal ehitati Harku keskus ja lasteaed, Teelahkme ja Rannamõisa lasteaed, Kumna kultuuriait ja kergliiklustee Tabasalust Murasteni.
2009. aasta valimistel kandideerisin Keskerakonna nimekirjas, ja valituna volikogu liikmeks lõpetasin teenistuse vallavalitsuses. Olen arenguja planeerimiskomisjoni ning revisjonikomisjoni liige.
Üheks südameasjaks on mulle aastaid olnud valla üldplaneering. Juba 2001. aastal sai selgeks, et 1996. aastal koostatud üldplaneering on oma ülesehituselt puudulik. 2002. aastal kehtestas volikogu uue arengukava ja algatas uue üldplaneeringu koostamise menetluse, mis nägi ette laiaulatuslikku ehitustegevust ja vallaelanike arvu kasvu 35 000-ni. Kuigi planeering jõudis mitmel korral lõpusirgele, jäi see kehtestamata.
Uus, 2010. aastal kehtestatud arengukava on vähem ambitsioonikas ja realistlikum, 2009. aastal vastuvõetud ja avalikustatud planeering tuleb kriitiliselt üle vaadata.
Teiseks südameasjaks on olnud juba 1982. aastast Tilgu sadam, mille ühtne kontseptsioon ja lahendus on korduvalt käegakatsutav olnud, aga siis jälle nagu merelainetesse kadunud.
