Haruldus: vabadussõjas langenute monument Harju-Ristil elas üle terve okupatsiooniaja
Seda juhtub ajaloos harva, et väikeriik võidab ülekaaluka suurriigi. Palju aitas siin kaasa isamaalikult meelestatud patriotism ja ehk seepärast on Harju-Ristil asuval monumendil iseseisvuse sümbolina ka tulevikus suur väärtus.
Legendaarse monumendi valmistas Vasalemma marmorist kohalik kiviraidur Emil Wesse 1924. aastal ehk neli aastat pärast Vabadussõda. Samba pidulik avamine toimus sama aasta 29. juulil. Algselt polnud monumendi ümber korralikku piiret. Tänaseni säilinud sepisaed paigaldati väheke hiljem.
Suurem osa riigi igasse kihelkonda rajatud vabadussõja monumentidest lõhati või hävitati muul barbaarsel viisil 1940. aastal või veidi hiljem. Mõnel pool päästsid mälestusmärgi kohalikud põliselanikud, võttes rajatise koost lahti ja peites selle.
Harju-Risti monumendil oli õnne, nagu ka Pilistveres ja Vormsi saarel asuvatel mälestistel. Algsel kujul säilinud sambaid võib olla isegi ehk üks-kaks enam, kuid see ei vähenda kangelasmonumentide väärtust.
Ajani, mil allakirjutanu sambal olevad nimed ja teksti restaureeris, olid tähed üsnagi raskelt loetavad, aga see tuli okupatsiooniperioodidel ainult kasuks. Monument asus ka kirikule liiga lähedal, et seda ööpimeduses õhku lasta. Siiski on sambal näha mitmeid lõhkumismärke, osa neist on nüüdseks kõrvaldatud.
Kohaliku rahva mälus ringleb juhtunu kohta erinevaid versioone. Ühe pärimuse kohaselt tõmmanud NKVD auto küll monumendi maha, kuid kivitahukad jäänud siiski alles, kuna auto mootor ütles üles. Veel on räägitud, et samba lõhkuja olnud keegi okupatsioonivõimude käsilane, kellel aga polnud hobust käepärast võtta. Pole välistatud isegi mõlemad juhtumid. Siinkohal pöördun Padise Teataja lugejate poole, et nad täpsustuseks toimetusele kirjutaksid - nii tuleks kogu tõde ka päevavalgele.
