Head uut aastat!
Leian, et tulumaksu võrreldes olles 2007. aastas, saime sellel aastal suhteliselt hästi hakkama. Vald suutis eelarveaastal saada hakkama miljoni krooniga vähem kui eelmisel aastal. Seda vaid kõike kuluridu läbi vaadates ja tehes kõike vajalikku minimaalsete vahenditega, tegutsesime „ellujäämisaastal“ pragmaatiliselt ja otsusekindlalt. Vajalikud projektid ja investeeringud said tehtud, mida sai edasi lükata, sai edasi lükatud ja tehakse lähitulevikus. Edasi saab sellel aastal minna vaid samamoodi pragmaatilisi valikuid tehes, mis kindlustaksid valla toimimise, järjepidevuse ja suutlikkuse ka järgnevateks aastateks. Riigi halduspoliitika on olnud viimased neli aastat suhteliselt stabiilne ehk seda pole eriti praktiseeritud ja seetõttu tõotavad eelseisvad valimised ja valimistejärgne aeg anda ka vastuse 226 omavalitsuse saatusele. Erinevad erakonnad annavad haldusreformiks erinevaid lahendusi, mõni erakond mõtleb selle all ainult omavalitsuste liitmist (IRL) ja teised pakuvad erinevaid lahendusi. Mulle kõige südamelähedasem oleks sotside pakutud maakondliku omavalitsustaseme loomine, mis võtaks osa omavalitsuste ülesandeid enda kanda, nagu haridussüsteem ja planeeringud (üldplaneeringud, arhitektuur ja kõik ehitusega seonduv), mis tunduvalt vähendaksid omavalitsuste halduskoormust ja selle asemel suurendaksid omavalitsuste investeeringute võimekust. Teised erakonnad pakuvad lahendusteks vaid kosmeetilisi muutusi rahastamises, mis kokkuvõttes ei paranda omavalitsuste olukorda pikemas perspektiivis. Kõue vald on elanike arvult väike vald ja sundliitmise oht on seetõttu reaalne. Iseenesest pole mul omavalituste liitmise vastu midagi, kui see on omavalitsuse enda tahe ja selle valikuvõimaluse säilimise poolt ma olengi.
Lumelükkamine
Aasta on jälle alanud viimaste aastate kõige paksema lumekihiga. 2010. aasta algas rohke lumega, aga tänu lumelükkajate rohkusele ja tunnihinna kasutamisele hoiti teed piinlikult hästi lahti. Samas teistel omavalitsustel see nii hästi korraldatud polnud. Arveid hakkasime lugema siis, kui neid jõudma hakkas ja kogu 2009.-2010. lumehooaeg läks vallale maksma ca 930 000 krooni. Sellel aastal läksime teist teed ja väheste lükkajatega selgus, et suurte lumetormidega suudavad nad küll lükata, aga kõiki teid korraga lahti hoida ei ole võimalik. Lumelükkajatega suhtlen peaaegu igapäevaselt ja erinevate lumelükkajate kohta on erinevaid kaebusi, aga kaebusi on ka lumelükkajatel. Erinevatel piirkondadel on erinevad probleemid. Ardu ja Habaja piirkonna probleemiks on üldiselt arusaam, et vald peab alati hoidma kõik teed lahti, olenemata tuisust ja omanikutüübist st lükkama ka eraomanike teid. Suurtes omavalitsustes, kus raha on alati rohkem, pole sellist luksust kunagi lubatud. Möönan, et on ka halbu kohti, kus lükkajate tehnika ühel hetkel lihtsalt enam üle ei käi, kui neid teid ei jõua regulaarselt lükata. Üheks selleks teeks on Kautla ja teisteks paljudeks on Kirivalla teed. Suuri probleeme on ka Habajal, sest kinnitallatud lumekiht on nii paks, et sula puhul muutuvad teed läbimatuteks. Probleemide suurust määrasin seejuures kõnede arvust külade kaupa. Seetõttu võin liiga teha näiteks Aela, Kadja ja Virla küladele, kes valla finantsolukorrast hästi aru saavad. On külasid, mida lumelükkajad kiidavad, sest inimesed on vastutulelikud ja koristavad ise ära mahalangenud puud ja oksad, panevad põldude vahelisetele teedele tikke püsti, et lumelükkaja ja liikleja teaks täpselt, kus läheb tee ja kus mitte. Selliste näidetena on toodud Pala, Kadja ja Alansi külasid. On ka vastupidiseid näiteid, kus inimesed kutsuvad lumelükkaja välja lihtsalt selleks, et see lapsele lumemäe lükkaks, samuti ei tähistata suuremaid kive hoovides. Selle aasta tragöödia lumelükkamise kohapealt seisneb veel selles, et kui eelmisel lumerohkel talvel pidi lumelükkaja väljas käima keskmiselt kaheksa korda kuus, siis detsembris oli see arv kaks korda suurem. Seega vallavalitsuse lootus, et talv on meile armuline, ei teostu. Siiski hoiame me võrreldes 2010. aastaga lumelükkamise pealt kokku. Jaanuari sula vähendab edasisi tuisuvallide lükkamise probleeme, aga teeb need vallid ka väga raskesti lükatavateks. Loodame, et ennustused lähevad täide ja veebruarist tuleb juba sula. Omavalitsuste kohta saab tuua võrdlusi, sest meil ju valimiste aasta – kus teed on hästi lükatud ja vallavalitsused sellest eriti ei räägi, siis need summad ja uued kokkuhoiumeetmeid jõuavad nende omavalitsusteni pärast Riigikogu valimisi.
Tänavavalgustus
2010 oli tänavavalgustuses mitte väga edukas aasta vallavalitsusele. Enamiku sellest aastast põles valgustus õhtuti kella 16.00st või 17.00st kas 22.00ni või 23.00ni. Suvel oli valgustus üldse välja lülitatud. Kokku hoidsime umbes ühe alampalgaga inimese aasta palgakulu ehk 70 000 krooni, mis oli tubli 40%. Uueks aastaks planeerime elektrikulule sama numbrit, mis 2010. aastalgi, aga investeeringuteks 40 000 krooni (ca 2556 eurot), mille eest saame välja vahetada hulga lampe umbes 4 korda säästlikemate lampide vastu.
Valla üldplaneering ja uus arengukava
Arengukava parandused on tehtud, aga ootavad veel volikogu poolt kinnitamist. Siiski lahtiseid küsimusi veel on. Uue arengukava ülesehitus ja plaan on koos. Küsimus on veel ajas. 2010. aastal tegime valla üldplaneeringusse veel viimaseid parandusi ja 2011. aastal võtame selle ka vastu. Küsimus on veel ainult rahas, sest üldplaneeringu leping on seotud vastuvõtmise erinevate etappidega ja viimased kaks makset on suhteliselt kallid.
Ühistransport
2010. aasta oli ühistranspordi seisukohast Kõue vallale halb. Vallabussi sõidugraafik küll pigem lisas kilomeetreid, aga Harju Ühistranspordikeskuse otsuste tõttu lõppesid sõidud avalikel liinidel Virlasse ja muutusid graafikud Habaja liinidel. Ardusse vähenesid sõidud Tallinna poolt ja ära jäi sõit pärast 21.00 , mille tõttu paljud inimesed ei saanud töölt enam koju. 2011. aasta tõotab aga paremat, sest Ühistranspordi keskusega saime kokkuleppele, et Habajalt hakkab 31. jaanuarist buss sõitma Kosele hommikul kell 6.40 paiku, et siis inimesed jõuaksid kella 07.00 bussi peale, mis Tallinna suundub. Samuti õnnestus saada lisaliin lisaks senisele 18.40 Koselt Habaja poole ka 20.00 Koselt Habajale. Kompromissina pidime loobuma nädalavahetuse õhtusest 20.10 bussiringist Habajale.
Kui alguses oli juttu ka vallapoolsest dotatsioonist, siis esialgu seda veel vaja pole. Ardu puhul on seis kurvem, sest bussiliiklus on meil liiga hea, et avalik liin siia ka õhtuti tuleks. Harjumaa Liinid on aga eraettevõtte ja tahavad ka tulu teenida. Nendepoolne ettepanek õhtuse bussi tagasitoomise kohta seisnes selles, et buss oleks nõudepeatusega Ardu ja kui inimesi ei tule, siis ei tuleks ka buss. Aga vald peaks ühe reisi pealt maksma neile dotatsiooni vastavalt nõudepeatustele. Vallavalitsuses tuleb see ettepanek kaalumisele, sest hetkel on sellest muudatusest otseselt puudutatud vähemalt 6 inimest, kellele lisanduvad veel need, kes saaksid linna tööle minna, aga senise bussigraafiku tõttu ei saa. Kui rääkida üldiselt kõigist investeeringutest, mis 2010. aastal tehti alaeelarvetes, siis kõik nad olid suunatud ainult üheks eesmärgiks – edasiseks kokkuhoiuks. Nii näiteks oli Ardu Kooli soojasõlmega, mille tõttu on küttearved vähenenud keskmiselt 15%, soojematel kuudel rohkem, külmematel vähem. Samuti vaatame ka 2011. aastasse – investeeringud on seotud edasise kokkuhoiuga. Vahendid suunatakse sinna, kust saame kõige rohkem kokkuhoidu.
Vaatamata keerulisele finantsolukorrale valmisid 2010. aasta jooksul Ardu vee-ja kanalisatsioonitööd. Habaja puhul kuulutame vee-ja kanalisatsioonitööde hanke välja jaanuaris. Omafinantseeringu leidmise teeb keerukaks riigi rahastamise järsk vähenemine Harmi kooli pedagoogide osas. Vähenemisprotsent oli 28 – endise 7,6 õpetajakoha asemel 5,1. Samuti vähenes juhtimiskulu poole võrra. Siiski maksab vald pedagoogidele nende palgad välja ja kuni septembrini tähendab see 300 000 krooni suurust väljaminekut, samamoodi jätkates, peaks aasta lõpuni maksma lisaks veel teise sama suure summa. Olukorra teeb veel keerulisemaks asjaolu, et Kõue vald sai kolm aastat haridusvõrgu korrastamise toetust (öeldakse ka ülemineku kompensatsioon), mida oli aastas ca 700 000 krooni. Sellel aastal me seda enam ei saa. Võtsin osa detsembrikuus Harmi Põhikooli hoolekogust, kus samad numbrid esitasin. Põhimõtteliselt on välja pakutud kolm erinevat varianti, millest ühe peab valima: 1. 3-või 4-klassiline kool Habaja Lasteaia juurde 2. 4-kuni 6klassiline kool Harmi mõisa, lasteaed Harmi kooli kõrvalhoonesse, kus praegu asuvad tööõpetuse klassid. 3. 4 kuni 6-klassiline kool Harmi mõisa kõrvalhoonesse, tööõpetuse klasside asemele. Kõik hoolekogu liikmed soovisid saada ka numbreid, mille neile ka 11. jaanuaril esitasin. Siis käis koos Harmi Põhikooli ja Habaja Lasteaia hoolekogu. Nende arvamus oli, et vähem kui 6 klassi ei tohiks kool olla ja kool peaks jääma Harmi. Samuti tehti ettepanek ühendada lasteaedade ja koolide juhtimine. Kõue vallavolikogu haridus-, kultuuri-ja spordikomisjonis toetas enne 11. jaanuari koosolekut 1. varianti. Teiste variantide puhul tähendaks muutus selle aasta sügisest lisavahendeid kokku 400 000 -700 000 krooni ringis sõltuvalt laste ja lastevanemate edasistest valikutest. Kui eelnevatel aastatel on alati küsimus olnud rahas, siis 2011. aastal on küsimus lastes – neid on septembrist palju vähem nii Harmi Põhikoolis kui Habaja lasteaias.
Lõppu statistikat valla kohta: Valda saabus 2010. aastal elama 45 inimest (nende seas ka imikuid), lahkus 67 inimest. Sündis 28 last ja suri 23 inimest. Väljarändajatest enamik oli tööealisest elanikkonnast ja saabujatest oli palju lapsi. Ametlikult oli töötuid (30. novembri 2010) 64, samal ajal aasta tagasi 69. Maksumaksjaid novembris 769, aasta tagasi samal ajal 780. Madalpunkt tulumaksu ja tööhõive poolest oli 2010. aasta veebruaris ja märtsis, aasta kõrgpunkt novembris. Rahulikke lumepäevi, head valla aastapäeva ja veelkord head uut aastat!
