Linna lääneserva jäävate puisniitude dekoratiivsust ja liigirikkust hindas kõrgelt ka Keskkonnainvesteeringute Keskus, pidades vajalikuks toetada nende hooldamist.

Linnaaedniku Inge Angerja sõnul eraldati toetus kaheks aastaks. "Hooldamine algab heina niitmisest - seda tuleb teha iidsel moel käsivikatiga ja hiljem hein rehaga kokku riisuda ning saadu panna. Ainult nii säilib niidulillede küllus ja liigirohkus. Trimmer purustab taimed nii peeneks, et sellest tekib kiht, mis ei lase valgust läbi ja purustatud heina on raske kokku riisuda. Traktor võib liigirikkal alal esimestel hooldusaastatel teha rohkem kahju kui kasu, neid me praegu oma puisniitudele ei lase."

Keila linna maadel olevad puisniidud on kunagised metsaheinamaad, kust ei ole 15-20 aastat enam heina tehtud. Kus heina ei tehta, seal hakkab võidutsema võsa ja kaob puisniidule iseloomulik kooslus.

Inge Angerjas väidab, et kaitsealustest lilledest ei leia siit ainult käpalisi. "Siin kasvab veel aas- ja palu-karukell, sile tondipea, kuninga kuuskjalg, kaunis kuldking. Silma rõõmustavad kullerkupud, mida mujal leidub kasvukohtade hävimise tõttu järjest vähem, ja pääsusilmad, mis väärivad samuti juba kaitsmist. Puisniidule on antud loodusväärtuste hinnang. 2012. aasta suvel käisime koos Vello Keppartiga meeterhaaval läbi kogu ala."

Nagu KIKi toetuste reeglid nõuavad, tuli niitja leidmiseks võtta hinnapakkumised ja valida neist soodsaim. Nii sattuski Keilasse heinaliseks Rauno Kuusk. Küsimusele, kus nii noor mees vikatit käsitsema õppis, vastab ta, et kodus. "Olen maal üles kasvanud, minu vanematekodu on Põltsamaal Kamari järve ääres. Sel aastal olen niitnud kodus aias ja sugulaste juures. Niisugusele puisniidule pole ma varem sattunud ja seepärast otsustasin väljakutse vastu võtta. Seda ma muidugi teadsin, et Eesti puisniidud on maailmas ühed liigirikkamad." Kui palju korraga niita jõuab? "Oleneb päevast," ütleb Rauno.

"Kui ilm jahedam, jõuab 800 m2 päevas, kui päike lõõskab, siis nii palju ei suuda. Samuti sõltub kõik pinnasest: kui on puukasvandikke rohkem, läheb aega rohkem. Õnneks on tänavune suvi kuiv ja hein pole liiga tihe ega kõrge. Siiski annab niitmine paraja koormuse, õhtul trenni minna pole enam tahtmist."

Eksib see, kes arvab, et käsivikatid, millega tööd tehakse, on pärit ainult möödunud sajandist. Rauno sõnul müüakse tänagi poes vikateid. Need olevat vanadest vikatitest kergemad, materjal on parem ja tera ei kulu nii kiiresti. Aga luisku läheb ikka vaja, sedagi saab poest.

Heinateoga tööd puisniidul ei lõppe. Septembrist algab võsaraiumine ja tuleval suvel jälle niitmine.