Helen ja Marta käisid vaheajal ülikoolis
Esimesel päeval rääkisisd meile Tartu Ülikooli endine rektor Peeter Tulviste ja ajaloolane Kaarel Vanamölder. Akadeemik Tulviste loeng rääkis mõtlemisest. Inimesel on kaks ajupoolkera, mis koosnevad ajurakkudest. Nende kaudu antakse edasi inimesele vajalikku informatsiooni, leitakse lahendused, kuidas mingis olukorras toimida. Lühidalt öeldes - aju on mõtlemisorgan. Kui tahad targemaks saada, siis harjuta ja õpi rohkem, sest sellega treenid aju ja mõtlemisvõimet.
Ajaloolektor Kaarel Vanamölder rääkis vanaaegsetest ajalehtedest. Saime teada, et maailma esimene ajaleht ilmus Saksamaal 1605. aastal. Esialgu ajalehtedes pilte polnudki, sest ei osatud neid teha ega sinna trükkida. Praktilises osas tegime ka ise ajalehte kolmele musketärile - Athosele, Porthosele ja Aramisele. Meie rühma ajaleht sisaldas peamiselt uudiseid õppimise kohta tänapäeval.
Teisel päeval kohtusime geoloog Erik Puuraga. Algul rääkisime looduskatastroofidest ja siis ta selgitas meile, kuidas need tekivad. Tema loeng meeldis mulle kõige rohkem, sest ta oli väga sõbralik ja seletas kõik hästi lahti. Järgmist loengut andis meile astronoom Tõnu Viik. Saime teada, et kõikidel planeetidel on rõngad, kuid Saturnil on rõngas kõige paremini näha.
Kolmandal päeval sõitsime eksursioonile Narva. Narva on suuruselt Eestis kolmas linn, kus elab 96% vene keelt kõnelevaid kodanikke ning ainult 4% elanikest räägib eesti keeles. Linnas oli meie ekskursioonijuhiks Katri Raik, kes on Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor. Esimese peatuse tegime uues Fama kaubanduskeskuses, mis on ehitatud kunagise Fama bastioni peale. Bastion on vana kaitseehitis, milliseid on Eestis säilinud suuremates linnades. Eesti ja Narva kõige suurem bastion kannab nime Viktoria, mis asub otse Narva jõe ääres. Üle Narva jõe nägime Venemaa linna Ivangorodi, mida kutsutakse Eestis Jaanilinnaks. Vene ja Eesti piiriks on Narva jõgi, mis poolitub - pool jõge on Venemaa oma ja pool jõge on Eesti oma. Sealtsamast kulgeb ka Euroopa Liidu piir. Käisime ka Raekojas, mis on ainsa ehitisena alles jäänud Narva vanalinnast peale 1944. aasta pommitamist. Raekojas sees nägime paberist ja papist meisterdatud Narva vanalinna täpset koopiat. Seda oli 3. aastat ehitanud üks kohalik mees ning see töö polnud veel nüüdki valmis. Käisime ka Rootsi Lõvi juures, kust sai imetleda vaadet nii Narva kui ka Ivangorodi kindlustele ja hüdroelektrijaamale. Möödusime imelisest Kreenholmi Manufaktuurist ja tema linnakust ning jõudsime Tartu Ülikooli Narva Kolledžisse.
Kolledži õppekeeled on eesti, vene ja inglise keel, kolledži üliõpilased saavad teaduspõhise akadeemilise hariduse nii noorsootöö ja kohaliku omavalitsuse korralduse valdkonnas, õppida saab ka õpetajaks. Meile näidati kolledžis filmi Narva vanalinnast, milline see nägi välja enne sõda ja tutvusime mõistetega, mis kuulusid vanalinna juurde. Lõpetuseks meisterdasime ise Vaekoja.
Oli väga huvitav ja hariv koolivaheaeg.
