Traditsiooniliselt eelnes laureaatide väljakuulutamisele ringsõit Hendrik Adamsoniga seotud paikades Kärstnas ja Helmes, teejuhiks Sakarias Jaan Leppik, kes kõneles kuulajatele Adamsonist kui küllalt keerulisest isiksusest, tema püüdlustest kirjandusilmas ja elust Kärstna mail.

X Hendrik Adamsoni murdeluulevõistlus tõi palju rõõmu Tarvastu rahvale, sest laureaadiks osutus Kärstnas elav Maie Perve, kelle mulgimurdelistest luuletustest tõstis žürii esile "Süämeval" ning "Mia laula emäkeelen".

Žüriiliikmete arvates võlusid Maie Perve luuletused hinge mineva lihtsuse ja soojusega, neis on nii ilusaid minevikumälestusi kui ka siirast südamevalu tuleviku pärast.

Lisaks tunnustas žürii luulemeisterlikkuse eest Milvi Pangat ning parima luuletuse "Üts mõttelend" kirjutajat Vello Jaskat. Eritunnustuse pälvisid õpilasautorid Merili Pappel ja Eliise Aniott Võrumaalt.

Noorte võistlustööde hulgas leidus ka akrostihhoneid, s.t luuletusi, mille ridade algustähed annavad ülalt alla kokku lugedes tähendusega sõna või lause. Et tegemist oli juubelihõngulise murdeluulevõistlusega, siis tänati ka kõiki võistluse žürii liikmeid ning eelmisi laureaate.

Piduliku ürituse lõpetas Sakarias Jaan Leppik, kes on viisistanud mitmeid Hendrik Adamsoni luuletusi ning kelle uuel plaadil "Kirgmaastik" (koos Urmas Nageliga) kõlab teiste lugude kõrval ka Adamsoni "Luigelaul". Ja lõpetuseks - seekordse juubelit tähistanud murdeluulevõistluse selja taga on tegelikult kaheksateist aastat tööd. Tulemas on kümmet murdeluulevõistlust hõlmav luulekogumik, mis toob taas esile murrete mitmekesisuse ja rikkuse. Küll aga andis möödunud võistlus tagasisideks tõdemuse, et enne järgmisi võistlusi tuleb võtta aega ja mõelda ning arutada, kuidas edasi...

Maive Feldmann,

Tarvastu valla haridus- ja Kultuurinõunik
_____________________________________________________

Viil miä mälete
ku emä kütsät
tare ahjun leväpätsi
egä kõrd ku kuuli lätsi
panti pätsist
paar kääru üten
prilla viil
levä maik püsüp
mõttein ning meelen.

Maie Perve


Akrostihhoni näide

Puhkõpaus

Mulli' taivan linadsõ
Uvvõ manu tulõva
Sõbra' koon naid puhkva
Tõsõ higi pühkvä
Kõmbimi nüüd tii viirde
Loivami säält kodo poolõ
Arutami terve päävä
Väikü vimka viskamist
Ega vimka taivast sata
Riuka nõudva pallo vaiva

Merili Pappel
Maie Perve mullu detsembris oma esikraamatusse autogrammi kirjutamas. Foto: Kristi Ilves

Maie Perve: "Luuletamine on minu jaoks suur rõõm"

Mitu korda oled oma luuletusi Hendrik Adamsoni nimelisele murdeluulevõistlusele saatnud?

See oli seitsmes kord nüüd. Kolmel korral on minu tööd ka ära märgitud. Ma pole kunagi oma luuletusi võistlusele saatnud sellepärast, et võita. Kirjutamine on minu jaoks suur rõõm ja lihtsalt tahtsin teada, mis auväärt žürii minu luuletustest arvab, et kas nii sobib ikka kirjutada. Tundub, et kõlbab küll. Võit oli mulle suur üllatus.

Sinu võiduluuletused olid mulgimurdelised, aga ise oled pärit ju hoopis Saaremaalt?

Ühel korral olen sellele võistlusele saatnud ka saaremurdelisi luuletusi, aga nüüd kirjutan peamiselt ikka Mulgi murdes. Olen kirjutanud mõlemas murdes ja muidugi ka kirjakeeles. Aga arvan, et kuna Hendrik Adamson ise oli ju mulk, siis on mulgikeelsed värsid selle võistluse jaoks kõige kohasemad.

Enamik mulke ei räägi tänapäeval enam mulgi keelt. Kuidas Sinul saarlasena on õnnestunud see nii hästi ära õppida?

See oli paratamatus. Abiellusin mulgiga ja sattusin siia kanti elama. Kõik ümberringi kasutasid seda murret ja ma ei tahtnud teistest kehvem olla. Kohalikku keelt peab ju igal maal mõistma, kui tahad seal elada. Kui viie aasta eest hakati Tarvastu raamatukogus mulgi keelt õpetama, siis läksin kohe ka sinna kursusele ja käin seal siiani. Sellest olen palju julgust ja kindlust juurde saanud.

Kust Sinu luuletusi lugeda saab?

Aasta eest täitus üks minu ammune unistus - valmis sai minu esimene päris oma luuleraamat "Lämi süämele, lämi suule". Sinna koondasin oma mulgimurdelised luuletused.
See luulevihik on müügil Tarvastu raamatukogus. Lisaks sellele on minu töid avaldatud luuleklubi Valguseoks almanahhides ja ajakirjanduses.

Küsis Kristi Ilves