Henn Põlluaas: ESM-i ümarlaud nõudis rahvahääletust

 (10)
Henn Põlluaas: ESM-i ümarlaud nõudis rahvahääletust
Pildil vasakult: Henn Põlluaas, Aivar Koitla, Andres Herkel ja Juku-Kalle RaidFoto: Vallo Kruuser, Eesti Ekspress

Parlamendierakondade, fraktsioonitute riigikogulaste, parlamendis esindamata erakondade ning poliitiliste kodanikuühenduste esindajad kogunesid 7. augustil riigikogu IRL-i fraktsiooni parteitu liikme Juku-Kalle Raidi kutsel Viru hotelli konverentsisaali, et vaadata üle Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) punktid.

Riigikogu erakondadest polnud esindatud vaid Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Ümarlaual osales ka Saue linnapea Henn Põlluaas.

Raidi sõnul kutsus ta ümarlaua kokku näitamaks, et ESM ei ole Eestile kasulik ja kõik poliitilised jõud pole ESM-iga liitumisest vaimustuses nagu rahandusminister Jürgen Ligi. Raid lisas, et Eesti lubatud makse ESM-i on suhtena riigieelarvest konkurentsitult suurim võrreldes teiste riikidega.

Ümarlaual võtsid sõna Igor Gräzin, Andres Herkel, Henn Põlluaas, Peeter Võsu, Andres Tinn, Priit Toobal, Rein Koch, Vello Leito, Urmas Ott ja Rainer Vakra.

Toodi esile ESM-ga ühinemise ohud ja negatiivsed küljed, nõuti valitsuselt ning ESM-i lepingute kohta tõest infot ja põhjalikke analüüse, mida senini pole avaldatud ning ratifitseerimise otsustamist rahvahääletusel. Viimases punktis jäid eriarvamusele Andres Herkel, kes leidis, et mitteühinedes jääksime isolatsiooni, ja Urmas Ott, kes kinnitas, et välislepinguid ei saa rahvahääletusele panna. Selle väite lükkas ümber Igor Gräzin, kelle hinnangul saab finantspoliitilisi makrootsuseid rahvahääletusele panna ja seda tuleb ka teha. Leiti, et miski ei takista rahvalt küsimast, kas Eesti peaks maksma kinni teiste riikide võlgu ning mingist isolatsioonist ei saa rääkida, kui ESM-is on vaid osa EL riike. Gräzin näitas põhimõttelisi erinevusi lepingu originaalis ja eestikeelses tõlkes. ESM-iga liitumise kahjuliku tagajärjena toodi välja suveräänsuse loovutamine, raha väljaliikumine Eestist, maksukoormuse tõus jne.

Et kõiki sõnavõtte ei ole ruumipuudusel võimalik ära tuua, siis siinkohal vaid artikli autori ettekanne, mis haakub hästi ümarlaual esitatud üldise arvamusega

Ettekanne ESM-i ümarlaual

„Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on seisukohal, et Riigikohtu napilt vastuvõetud otsus ESM-i aluslepingu kohta oli poliitiline, mitte õiguslik. Suveräänsuse ja põhiseaduse rikkumine, mida Riigikohus tuvastas, jääb seadusevastaseks ja keelatuks ka siis, kui seda tehakse Euroopa stabiilsuse nimel. Eriti, kui ESM-i tulemuslikkus stabiilsuse tagamisel on enam kui kahtlane. Põhiseadus ütleb, et Eesti ei sõlmi ega kohalda välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega.

Eestil puudub reaalne võimalus ESM-is kaasa rääkida, küll aga paneb see meile piiramatu kohustuse toetada Eestist rikkamaid maid, me ei saa kontrollida rahakasutust, ega välja astuda. Kõige tipuks ei saa me ise ESM-ist abi, sest Eesti finantsraskused ei kasva iialgi nii suureks, et võiksid ohustada EL-i finantsstabiilsust.

EL-i liitumislepingus puudub kohustus maksta võõrriikide võlgu, ka liidu seadused keelavad taolise tegevuse. Ometi on valitsus ja riigikogu valmis võtma laenu, et maksta Eesti jätkusuutlikkuse ja järeltulevate põlvede arvelt kinni võõraid võlgu. Selleks raisatakse ka kõik kogutud riigireservid.

Kreekale raha andmine on mõttetu, kuna nad ei täida võetud kohustusi ja abirahad lähevad enamjaolt majandusmulli toitnud saksa ja prantsuse suurpankadele. Hispaania ebaefektiivsete erapankade ülesturgutamine on lausrumalus.

Koos EFSF-i ees võetud kohustustega oleks Eesti taak 3,7 miljardit eurot - see on kaks kolmandiku riigieelarvest! Ja see on alles algus. Järjekorras on Küpros, Portugal, Itaalia ... Kelle huvides on panna meie lapsed ja lapselapsed võlaorjusesse?

Oleme tunnistajaks, kuidas võlakriisi ja euro säilitamist kasutatakse sihikindlalt võimu tsentraliseerimiseks ebademokraatlikesse institutsioonidesse ning Euroopa Ühendriikide loomiseks. Me ei nõustu mitte ühegi rahva valitud Euroopa Liidu president van Rompuy on sõnadega, et kõige suurem vaenlane on rahvusriiklus.

Euroopa riikide ja rahvaste koostöö on vajalik, kuid otsustusõiguse loovutamine, plaan viia eelarved ja maksud Brüsseli alluvusse, ESM ning hiiliv Euroopa Ühendriikide loomine ei sobi kokku suveräänsuse põhimõttega. Mõisted iseseisvus ja EL on üha suuremas vastuolus.

Põhiseaduse aluspõhimõte on: „Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu". Toompeal aga käitutakse justkui suveräänsus oleks midagi häbiväärset, millest tuleb vabaneda. Räägitakse juba vajadusest muuta põhiseadust, et kaotada õiguslikud takistused Eesti kujunemiseks Euroopa Ühendriikide osaks.

Oleme seisukohal, et Eesti peab kasutama vetot fiskaaluniooni ja pangandusliidu plaanile. ESM-is osalemine ja kõik muud otsused, mis sisaldavad suveräänsuse loovutust, nõuavad rahvahääletust. Valitsusel ja riigikogul puudub mandaat selliste otsuste tegemiseks ja heaks kiitmiseks."