Henn Põlluaas: Riik on tugev vaid siis, kui on tugevad linnad ja vallad

Kunagi kutsus üks valitseja väepealiku enda juurde ja küsis, mis on need kolm asja, mida sul läheb vaja, et võita sõda. Väepealik ütles - raha, raha ja raha. Ka linna tasakaalustatud arengut, kuigi sellele lisanduvad ka hulk teisi tegureid, ei ole piisava raha olemasoluta võimalik tagada.

Paraku ei ole aga Saue linna kasutada olevad ressursid täna samasugused kui varem. Majanduskriisi tagajärjel on Saue linn oma tulude poolest tagasi 2006-2007-ndas aastas, kulud on aga oluliselt suuremad. Võrreldes 2010 aastaga suurenesid 2011 aastal tulud küll veidike, kuid peamiselt üldise hinnatõusu ja uue Noortekeskuse püsikulude lisandumise tõttu kasvasid kulud märksa enam. Tänavu näeme samasugust tendentsi.

Riik on viimaste aastate jooksul vähendanud omavalitsuste tulubaasi kokku ca miljardi euro võrra (võrdluseks - Eesti riigieelarve on u kuus miljardit). Seega on kärbete suurusjärk märkimisväärne. Katteta on jäänud kulutused põhivara taastamiseks, teehoiuks jne. Toetused haridusvaldkonna investeeringuteks on langenud 2009. aasta algusega võrreldes viis korda. Kuigi riigi tulubaas on jõudnud kriisieelsele tasemele, ei ole omavalitsustele määratud osa taastatud. Põhjus võib peituda Eesti poolt võetud kohustustes osaleda miljardite eurodega Kreeka abi- ja Euroopa stabiilsusfondide tagamises ja sissemaksetes, kuigi meie endi elatustase on vaid osake nende riikide omast, kelle võlgu me kinni maksma oleme pandud.

Linnaelanikele on rõõmus sõnum elamualuse maa (kuni 1500 m2) maksust vabastamise kohta 2013. aastal. See rõõmustab ka meid, kuid maamaks on ainus maks, mis laekub täies mahus linnaeelarvesse. Omavalitsustele puudujääva osa katmise viisis ei ole riik veel selget otsust teinud.

Võiks eeldada, et kui tulubaas on vähenenud, on ka kohustusi ja ülesandeid vähem, kuid ei - neid on hoopis lisandunud. Omavalitsuse poolt osutatavaid või korraldatavaid teede hooldust, lasteaia, kooli, tervishoiu, kultuuri, spordi, sotsiaalabi, transpordi, heakorra, turvalisuse ja muid teenuseid pole võimalik osutamata jätta. See on meie kohustus ja ülesanne. Sestap on äärmiselt oluline seada tegutsemisel prioriteete, hoida kokku, leida vajalike investeeringute tegemiseks lisaraha projektide kirjutamise teel või mujalt. Olgu siinkohal ühe kokkuhoiu näitena mainitud, et näiteks Saue linnapeale makstav summa on täna kokku pea poole võrra väiksem, kui see oli veel paar aastat tagasi.

Märtsi lõpus toimus Eesti linnade ja valdade üldkogu, kus võeti vastu deklaratsioon, milles rõhutati, et senine omavalitsuste alarahastamise praktika ei või kesta. Deklaratsioonis öeldi: „Usume jätkuvalt, et Eesti parlamendierakondadel on mõistmist ja ühist tahet ületada poliitilisi barjääre, riigimehelikult läbi arutada alternatiivid, tehes sisulist koostööd omavalitsustega, kokku leppida Eesti tänasele olukorrale vastavas mõistlikus halduskorralduses ja regionaalarengu küsimustes." Tõdeti, et Eesti riik on tugev vaid siis, kui on tugevad kohalikud omavalitsused - linnad ja vallad ning esitati riigikogule ja valitsusele ettepanekud kohalike omavalitsuste rahastamise põhimõtete kiireks ja kardinaalseks muutmiseks. Loodame, et ettepanekud võetakse arvesse. Seni anname aga oma parima Saue linna ja linnarahva hüvaks.