Hõimunädalal külastas Karksi valda Liivi folklooriansambel Kāndla
Terintš! Tere!
Min sõbra um livli. Ta rõkandõb livõ kieldõ. Ma um estli ja ma äb mušta midegizt, mis livlizt rõkandõbõd.
Midagi nii tuttavat, kuid samas ka arusaamatut. See on killuke meie hõimurahvaste - liivlaste keeles.
Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Nende asuala on Läti Vabariigis Kuramaa tipus. Neid, kes peavad end liivlasteks, on umbes 230 inimest. Nad elavad enamikus Riias ja Ventspilsis, kusjuures liivi keele oskajaid on vaid 40 ringis. Liivi rahvushümnil on sama meloodia, mis Eesti ja Soome hümnilgi. Rahvuslipu - roheline-valge-sinine - värvid sümboliseerivad sinist merd, valget rannaliiva ja rohelist metsa.
Hõimunädalal külastas Karksi valda Liivi folklooriansambel Kāndla. Lätis Targale vallas ja Ventspilsis tegutsev Kāndla (Kannel) käib koos alates 1972. aastast, seal laulavad praegu liivlaste järeltulijad ja sõbrad: Ilga Porniece (muusikaõpetaja-ansambli juht), Helgi Daubare (eestlane-tõlk), Irese Braslina, Santa Andrejonoko, Sergejs Abramovs, Olavi Daubars, Valerijs Niemiro ja Roberts Jucinskis. Liivlaste rahvalauludes, tantsudes ja laulumängudes kajastuvad aastaringne liivlaste elu ja rahvakombed. Mängitakse rahvapille: viiulit, kannelt, plokkflööti, väikest trummi ja jauramit.
Ansamblil on sõprussidemed meie valla folkloorirühmaga Sudijad Baltica 2010 ajast, kui neid võõrustas Sudiste Maanaiste Selts. Seekord oli vastuvõtjaks Karksi Kultuuriselts. Ansambli meeleolukad esinemised toimusid Lilli ja Karksi külamajas, August Kitzbergi nimelises Gümnaasiumis, Halliste Põhikoolis ja hõimupäeva suurkontserdil Viljandis. Tubli bussijuht Aivars Tevainis jõudis külalised vahepeal viia ka Tartumaale Jääaja muuseumi uudistama.
Karksi kandist pärit tantsija Ella Ilbak on öelnud: „Meid on vähe. Et meid tundma saadaks, peab igaüks meist kümne eest väljas olema". Need sõnad sobivad hästi liivlaste ansamblile ja on motoks meilegi oma rahvuskultuuri hoidmisel.
