Budapestis toimunud kongressil 1928. a oli kohal juba 342 eestlast ning kolm aastat hiljem oli neid Helsingis juba 594 inimest. Valmistuti hoolega ka 1940. a toimuma pidanud kongressiks Budapestis, kuid see jäigi pidamata. Peagi alanud Teine maailmasõda ning Baltimaade okupeerimine muutsid soomeugrilaste edasise tegutsemise võimatuks. Nõukogude võim keelas Balti aladel kõigi endiste seltside ja liitude tegevuse.

Sõjajärgsel ajal, nüüd juba liiduvabariigina, muudeti hõimurahvaste kooskäimise ja tegutsemise korda nõukogulike meetoditega, milles esiplaanil oli suur politiseeritus , suurvene rahva soovid ja tahe, alles seejärel lubati ka väikestel vellekestel oma tagasihoidlikke soove esitada. Kõige enam kannatasid Venemaa aladel elavad hõimlased: komid, mansid, udmurdid, handid jt kellelt võeti võimalus arendada omakeelset kultuuri ja haridust. Tekkima pidi üks ja ühtne Nõukogude rahvas, ühise keele ja kultuuriga.

Käesoleva aasta 15. veebruaril võttis Riigikogu vastu otsuse jätkata hõimurahvaste päeva tähistamist igal aastal oktoobrikuu kolmandal laupäeval. Seega langes see tähtpäev, mis muudeti ühtlasi ka lipupäevaks tänavu 15. oktoobrile. Sel puhul oli siinkirjutajal võimalus kohtuda Tallinnas asuva Hõimurahvaste Keskuse juhataja Jaak Prozesega, kes vastas mõnele küsimusele.

Kuidas käib hõimlaste käsi? Mida on uut?

Varasemaga võrreldes on vahe selles, et püüame Venemaa suunal elavaid rahvaid meile lähendada. Momendil ei ole Soome ja Ungari nii prioriteetsed, sest nendega on suhted ammugi korrastatud.

Millised on Siberis elavate hõimude peamised probleemid?

Jah, Siberis elavatel hõimurahvastel on probleeme. Kui ühel rahval ei ole oma riiki, on ainuüksi juba see probleem. See toob kaasa selle, et ei ole omakeelset kultuurielu, kooliharidust. Keeled kipuvad jääma nö köögikeelteks, areng on hääbunud.

Juudi rahval polnud kaua oma riiki, aga nad säilitasid maakera igas nurgas oma tavad ja kultuuri.

See tuleb sellest, et neil oli oma tugev religioon. Maridel on religioon olemas, selline loodususk. Teised hõimurahvad on läinud vene õigeusku. See on ju paha lugu, kui pead jumalat paluma vene keeles. Võiks seda teha so tegeleda oma usuga komi keeles, näiteks, aga vene õigeusu kirik komi jumalateenistusi ei aktsepteeri.

Kas on teie keskuses, mis Tallinnas Süda tänaval asub, võimalik tutvuda ka hõimurahvaste kirjandusega?

Meil on olemas raamatukogu. Kui on huvilisi, siis võivad nad tutvuda hõimlaste kirjandusega, tulla kohale ja meie aitame.

Sel aastal külastab Eestit mitu hõimurahva delegatsiooni ja kultuurigruppi, neist üks, maride ansambel külastas ka Kadrinat ning andis siin kontserdi. Meil on hõimlasi varemgi hästi vastu võetud.

Kadrina on üks tublimaid hõimupäeva tähistajaid, eriti veel Kadrina kool. Ma olen hõimupäevi korraldanud üle 20 aasta ning minu mäletamist mööda on Kadrina koolis alati hõimupäevi korraldatud, peab ütlema, et üks vähestest Eestis, kus huvi ja teadmised heal järjel on. Kadrinas on see soome-ugri teema alati üleval olnud, on leitud inimesi, kellega kohtuda ja oma kultuuri vahendada.

Tänan! Seda oli meeldiv kuulda.