Hooldusravile tulek ei tähenda hooldekodusse jäämist
Sisenen hooldusravikeskusesse uue korpuse kaudu. Pilku püüab õhuline seinakell, kus numbrite asemel säravad kristallid. Kogu maja on sõna otseses mõttes õhuline - värske, valge ja helge.
Majas on vaikne tund. Haiged viibivad oma tubades, mõni üksik jalutab koridoris. Püüan leida sihtasutuse juhatajat, kuid kabinetid on tühjad. Fuajees kohtan hooldekodu rõõmsameelset elanikku Teodorit, kes on lahkesti nõus suhtlema.
Uurin stendilt päevakava: "7.30 äratus..." Uudistan Teodorilt, kuidas see äratus siis 7.30 siin majas välja näeb. "Mis äratus! Mina olen juba enne äratust üleval. Mina olen siin nagu valvur, võtan kaubad vastu ja kõik saavad minu käest infot. Tulevad ja küsivad, kui tean, siis aitan." Küsingi siis, ehk ta teab, kust leida hooldusravikeskuse juhatajat Janno Tomsonit. Teodor saab tõestada, et tema tõesti teab siin majas peaaegu kõike: "Janno on naistega õues, külvab muru."
"Täna on õige päev külvamiseks," on Janno Tomson endas kindel. Heidame pilgu ka maja siseõue, kuhu plaanitakse põõsaid tuule püüdmiseks, väikest laululava ja võib-olla isegi triiphoonet.
II korruse uude saali on Janno Tomsoni kutsel kogunenud vestlusringi hooldusravikeskuse arst Tiiu Müürsepp, personalijuht Katrin Ostra ja Alatskivi perearst Liia Korjus. Kokkusaamisel on vaid üks teema - kuidas anda inimestele teada, et tänu haigekassa piisavale toetusele saab hooldusravil viibivate haigete päevaraha alandada 1,60 eurole.
"Kuna päevaraha on nüüd soodsam, ei pea need, kellel on kroonilised haigused, kodus valude käes vaevlema, meilt saab leevendust. Ei ole vaja oodata, kuni viimane häda käes on. Ennetav ravi on alati odavam, kui pärast neid suuri tagajärgi ravida," selgitab Janno Tomson. Perearst Liia Korjus teab, et haiglasse tullakse kahjuks ikka viimases hädas.
Dr Müürsepp soovib, et inimesed mõistaksid, hooldusravile tulek ei tähenda hooldekodusse jäämist. See ongi paljude eakamate inimeste mure. Hooldusravi ja hooldekodu, need on kaks täiesti erinevat mõistet.
Haige tuleb hooldusravihaiglasse perearsti või teise haigla suunamisega. Üldjuhul suunatakse hooldusravile kroonilise probleemiga haiged. Patsient tuleb siia järelraviks ja krooniliste haiguste ägenemiste raviks. Kohapeal on oma arst, kes teeb haigele raviplaani ja korraldab uuringud.
Tiiu Müürsepp täiendab: "Mõnikord saadetakse haiged ka ravi korrigeerimiseks. Meil on võimalus haiget jälgida, analüüse võtta, regulaarselt vererõhku mõõta, tema ravist lähtuvalt vajalikke protseduure teha. Haigel hoitakse silma peal."
"Siin on puhtad linad, soe toit ja selle pärast ei pea muretsema, saab energiat hoida taastumisele," soovitab hooldusravi Liia Korjus.
Uude majja kolimise ja juurdeehitusega paranesid nii patsientide kui ka personali elu- ja töötingimused. Tänu uue osa avamisele on nüüd haiglaosas 21 voodikohta. Renoveeritud hoone on uus ja ilus, majas on puhas ja värske õhk, ümberringi ilus loodus ja palju rohelust.
Liia Korjus peab seda kõike väga tähtsaks: "Mõnus on siia tulla, siin on kodune, sõbralik ja südamlik kollektiiv. Haiglates peabki olema selline rõõmus ja positiivne õhkkond, haigel peab tekkima soov ja tahtmine terveks saada."
Personalijuht Katrin Ostra on rahul, et majas tegutseb nüüd ka tegelusjuht. Ta kiidab naerusuist ja optimistlikku Veele Kooki, kes on patsientide päralt igal ennelõunal. Tegelusjuht ergutab haigeid liikuma ja kõndima, suunab neid õue.
Suureks plussiks majale on lift. Selle üle rõõmustavad nii haiged kui ka personal. Lifti oli hooldusravikeskusele väga vaja. Lift aitab maja teise korruse elanikel kas ratastooliga või ilma kergesti õue saada ning esimese korruse haigetel on võimalus sõita tiibhoone teisel korrusel asuvasse avarasse saali kontserti kuulama.
Innukalt seatakse juba uusi sihte. "Ärme täna nendest veel valjusti räägime," soovivad asjaosalised oma lennukad unistused hetkel enda teada jätta.
Kraadiklaas maja ees näitab 16 kraadi. "Kui nüüd täna vihma tuleb, läheb muru hästi kasvama," on Janno Tomson rahul. Taimed vajavad hoolt ja häid tingimusi nagu inimesedki.
___________________________________
Hooldusravist
• Hooldusravi sihtrühma kuuluvad kõik püsiva tervisekahjustuse ja funktsionaalsete häiretega inimesed, kes vajavad pidevalt või perioodiliselt õendusabi ning hoolekannet. Sihtrühma enamuse moodustavad 65-aastased ja vanemad inimesed.
• Hooldusravi eesmärgiks on patsiendile parima võimaliku elukvaliteedi/toimetuleku saavutamine või säilitamine.
• Hooldusravile suunatakse arsti saatekirjaga. Hooldusravi kestab tavaliselt kolm nädalat ja vajadusel on võimalik seda pikendada.
• Alates 1. maist 2012 tuleb patsiendil hooldusravikeskuses voodipäeva eest tasuda vaid 1,60 eurot päevas kuni 10 päeva eest ühe raviloleku kohta.
Hooli endast - tule hooldusravile õigeaegselt!
Sind ootab Peipsiveere Hooldusravikeskuse sõbralik pere!
(Foto autor: Reet Kruup)
