Hotelliettevõtja Toomas Leis: maksutõstmine on enesetapp
“Saaremaa turismis on nii, et kõik pingutavad ja teevad tööd,” ütleb Saaremaa ühe suurema spaa – GOSPA – kaasomanik ja ka Ekesparre butiikhotellis majutusteenuseid pakkuva ettevõtte juht Toomas Leis. Viimaste aegade heade näidetena toob ta kaua probleemides sipelnud golfifirma omanikuvahetuse ja käimamineku, tennisehalli valmimise, toimiva parvlaevaliikluse. “Ülemäärast optimismi siiski ei ole,” arvab ta.
Sellele niigi veidi kõikuvale optimismile ähvardab korralikult vee peale tõmmata valitsuskoalitsiooni plaan kaotada majutusasutuste käibemaksu erisus. Maks tõuseks seega üheksalt protsendilt 20-le. Rääkimata sellest, et seda “toetab” rängalt ka kütuseaktsiisi tõus. Saarte Häälele antud intervjuus viitab Leis, et selliste stsenaariumide korral tulevikus mingeid heledamaid toone küll oodata ei ole.
Kuidas sa hindad Saaremaa turismi- ja majutusturu olukorda aastal 2015?
Soomlaste osakaal turistide seas on järk-järgult vähenenud, on hakanud muutuma teisejärguliseks. Mingil määral on seda asendama hakanud lätlased ja eestlastest turistide osa väike kasv, aga mingist uute turgude avanemisest me rääkida ei saa.
Kokkuvõttes polegi Saaremaal kümne aasta jooksul midagi eriti juurde tulnud. Linnapilt on pigem kurvemaks läinud. Hooajad muutuvad lühemaks. Kõik pingutavad pigem selleks, et taset hoida.
Paremini on mõjunud see, et praamiliiklus on viimase kümne aasta jooksul hüppelise arengu teinud. Aga näiteks lennuühendus paremaks läinud ei ole. Kogu elu läheb aina kallimaks, turistile ka. Ei ole roosiline pilt. Samas kõik ju pingutavad ja teevad tööd. Keegi ei puhka loorberitel.
Keeruline on olukord niigi ja nüüd tahetakse veel makse tõsta.
Mida see endaga kaasa toob?
Tegelikult on karm reaalsus, et olukord on selline, nagu see on. Olgu see siis klimaatiline või rahaline. Saarel on elu näiteks kõvasti kallim ja aina kallimaks läheb. Kümne aastaga on kütusehind korralikult tõusnud. Selgelt on vahe, kas sõita puhkama Tallinnast 100 km kaugusele Pärnu või Saaremaale ja maksta lisaks suuremale kütusekulule veel ka praamipiletite eest.
Kui nüüd veel makse tõsta, siis juhtub sama, mis Lätis. Seal tehti see ära 2008. Kadus vist pea 12% majutussektori töökohtadest, täitumused kukkusid.
Ma arvan, et Eestis ei kao need töökohad mitte niivõrd Tallinnas, kui just maakondades. Suured hotellid, isegi Saaremaa suuremad elavad selle ehk üle. Muidugi tuleb loobuda olulistest investeeringutest, hotellide kulumisperiood pikeneb, tööjõukulusid tuleb säästlikumalt kasutada. Väga palju kohti mängimiseks ei ole.
Kõva löögi saavad need majutusasutused, kus on ehk paar kuni 20 tuba. Tegelikult on nii, et selline ettevõtlus on maakondades üks vähestest reaalse töö ja elatise ja ettevõtluse allikatest. Nemad ei taha ka ju oma leivast ilma jääda. Tõenäoliselt liigub siis mingi osa käibest ja maksudest lihtsalt põranda alla.
See raha, mis tahetaks majutusturult ära korjata, on väga suur. 20–25 miljonit eurot on vanas rahas ligi pool miljardit krooni ehk kogu sektori ettevõtete eelmise aasta kasumid kokku. Sellist raha Eesti majutusturul lihtsalt ei ole, et võtad lupsti ära ja midagi ei juhtu. Võtame kasvõi Läti näite: kui majutuse täitumus 7% vähenes, mõjutas see kohe üheselt nii linna restorane, söögikohti, taksosid kui ka kõike muud.
Siis ongi nii, et kui majutuse käibemaks ja kütuseaktsiis kasvavad, on see Tallinnast väljaspool olevate ettevõtjate jaoks piinarikas hääbumine. Mul on tunne, et ei aduta, mida tehakse. Tööandjana arvan, et kui see on ühe protsendi sotsiaalmaksu vähendamise hind, siis need kaks asja ei ole võrreldavad. Nagu opereeritaks vale augu kaudu hammast.
Loe täispikka intervjuud Saarte Häälest.
