Hubane kodu
15 aastaga on sellest saanud mitmekülgne sotsiaalkeskus, kus lisaks eakatele ja erilist hooldust vajavatele Kristiine elanikele hoolitsetakse ka laste eest. Samuti saavad pensionärid kasutada sealt väikese tasu eest erinevaid tervist toetavaid teenuseid.
Nagu öeldakse, parem üks kord näha kui kümme korda kuulda. Et näha ja ka teistele rääkida, kuidas elab täna Kristiine Sotsiaalkeskus, otsustasin ise majas ringi jalutada ja siin käivate inimestega suhelda. Jalutasin, vestlesin ja sain aru: jutud, et vanaduses pole midagi head, meie vanaemade ja vanaisade kohta enam küll ei kehti..
Võimlemine, tants, lõõtspill...
Esimesena saabusid sotsiaalkeskuse töötajate järel võimlejad. Nende trenn algab juba kell 9.15. Saali, kus võimlesid mitte just noored, kuid krapsakad daamid, pääsesin niiöelda illegaalselt. Ega mind sinna vaatlejana just ei oodatud, kuid anti siiski aega pilti teha ja lihtsalt kaeda, kuidas Kristiine auväärsed elanikud (lugesin kokku 13) meeldiva muusika saatel oma lihaseid virgana hoiavad. Vaid hetkelise pausi ajal jõudis võimlemistunni juht Kete Õun rääkida, et tunnid toimuvad kaks korda nädalas, „õpilased“ on distsiplineeritud, nendega on kerge ja meeldiv töötada.
Selgus, et meie sotsiaalkeskuses tegutseb 6 võimlemisgruppi, mis tähendab, et neis käib kokku 80-90 eakat inimest, kes end vanusenumbrist häirida ei lase.
Tunni aja pärast tuli võimlejate asemele linetantsugrupp „Lustiline”, Helve Vainu juhendamisel. Peatselt algaski hinge ja keha soojendamine, mida saatsid järgmised humoorikad mõttekatked: „Ainult ärge liiga lähedalt pildistage, muidu on kortse näha.” – „Ära muretse, ta pildistab meid eemalt, pärast suurendab.” Naeravad. Mis siin imestada, vanusele vaatamata tahavad kõik naised olla ilusad, seda neilt juba ei võta.
Nali naljaks, aga tuleb asja kallale asuda. „Paremale, kolm sammu, vasak kõrvale, poolpööre, jalad risti, otsast peale.” Proua Helve näitab, kuidas tantsusamme seada ning jälgib samal ajal, kuidas hurmavad graatsiad ülesandega toime tulevad.
„Nüüd muusika saatel! Millise plaadi mängima paneme?”
„Vanainimese tantsuga, et oleks lihtne ja aeglane.”
„Üks, kaks, kolm. Üks, kaks, kolm...”
Soovin tantsijatele edu ja lahkun saalist, et mitte segada.
Peale „Lustilise” tegutseb Kristiine sotsiaalkeskuses aktiivselt ka teisi taidlusrühmi. Need on seenioritantsu-grupp „Kateriine” ja tantsuklubi Ann Alase juhtimisel, rahvatantsurühm Pilvi Aasmäe juhendamisel, rahvapilliansambel „Mängulust“, juhendaja Ants Tikk, Eda Neideri juhendatav lauluklubi ning mitu erinevat kunsti- ja käsitööringi, kus pensionärid tegelevad kudumise, tikkimise, nahkehistöö, siidi-, portselani- ja klaasimaaliga.
Väga olulised teenused
Räägitakse, et tervisest kõnelevad nii mõndagi küüned ja juuksed. Seda teatakse ka sotsiaalkeskuses, kus spetsiaalselt Kristiine eakate ja puuetega inimeste jaoks on avatud juuksuri-, massaaži- ja kosmeetikakabinet, käte ja jalgade eest aga aitab hoolitseda maniküüri ja pediküüri spetsialist. Soovi korral saab lasta värvida ka kulme ja ripsmeid. Ning seda kõike taskukohase hinnaga. See on pensionäridele eriti oluline – tuleb ju väga täpselt raha lugeda, et jätkuks kõigele hädavajalikule – toidule, kommunaalmaksudele ja muule. Ka lastelaste kommide jaoks peab ju midagi jääma.
Kuid sellega sotsiaalkeskuses pakutavate võimaluste nimekiri ei lõpe. Siit saab veel küsida nõu väljaõppinud õmblejalt, sirvida raamatuid, ajakirju, ajalehti ning ka Internetist uudiseid lugeda.
Inimeste tööle saamise toetamiseks kirjutasid Kristiine Sotsiaalkeskuse töötajad programmipõhise nõustamise projekti, mida rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Kristiine Linnaosa Valitsus. Individuaalnõustamised ja grupitööd toimuvad kuni aastani 2012. Programm kestab 6 kuud ja uued grupid alustavad jaanuarist 2011. Lisavõimalusi silmaringi arendamiseks pakub koolituste, infopäevade ja erinevate koostegemiste vormis Töötu klubi.
Kristiine vähekindlustatud peredele on avatud maitsvaid toite pakkuv söögisaal, kuhu suunab lõunasöögile Kristiine linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakond. Praegu käib söömas 20 – 25 inimest. Suvel oli neid rohkem, kuna söömas käisid ka koolivaheaja tõttu koolilõunata jäänud lapsed.
Lisaks eelloetletud teenustele saab Kristiine sotsiaalkeskuses käia duši all ning pesta, kuivatada ja triikida voodipesu. Viimane võimalus on eriti oluline kaasaegsete mugavusteta majade elanikele ja eakatele, puuetega inimestele – kellel on raske üksinda kodus toime tulla. Dušš ja pesumaja asuvad hoone nullkorrusel. Teenuste hinnad on väga mõistlikud – 10 kuni 20 krooni.
Laste päevakeskus
Koolilapsed on erinevad: ühele meeldib õppimine, teine armastab vahetunde, kolmandat ei huvita ei üks ega teine. Mõne koolipäeva eesmärk on otsida alatasa eakaaslaste ja täiskasvanute tähelepanu. Vahel saavutab ta selle eesmärgi mitte just kohaste meetoditega, tekitades probleeme nii ümbritsevatele kui ka iseendale. Nende laste jaoks, kellel on tekkinud raskusi õppimise või käitumisega, on Kristiine Sotsiaalkeskuses avatud laste päevakeskus. Päevakeskuse eesmärgiks on abistada last õppimisel, aidata arendavalt vaba aega sisustada, võimaldada lapsele ja vanemale psühholoogiline abi ning teha tihedat koostööd perede, koolide ja sotsiaalhoolekande osakonnaga. Ehk siis – olla toeks nii lapsele, perele kui ka koolile. Väga oluline on vähekindlustatud perede lastele sooja ja tervisliku lõuna ta-gamine. Lisaks käivad päevakeskuse töötajad – pedagoog, psühholoog ja sotsiaalpedagoog – lastega teatrietendustel, näitustel ja sporti tegemas. Vanemaid toetab Vanemate Kool – grupp, kus täiustada vanemlikke oskusi. Päevakeskus on Kristiine lastele ja peredele hea ja turvaline koht, kus mõistetakse ja aidatakse täpselt nii palju, kui pere toetamiseks on vaja.
Alaealiste komisjonidest suunatud lastele osutatakse individuaal-, pereja grupinõustamisel põhinevat rehabilitatsiooniteenust.
Siin on kuidagi kodune tunne...
Vahest kõige rohkem üllatusi valmistas sotsiaalkeskuse jõusaali külastus – kuidagi ootamatu oli seal kohata kaht jõupinkidel treenivat pensionieas daami. Saime tuttavaks. Seltsiva loomuga Natalja ja Izolda käivad keskuses 2–3 korda nädalas. Kindlat kellaaega ei ole: tulevad siis, kui neile sobib. Peamiselt hommikuti. Neile meeldib, et sotsiaalkeskus on kodu ligidal, ja üldse on siin „kuidagi kodune tunne”. Daamid tunnistavad, et spordiga hakkasid nad tegelema pärast seda, kui jäid pensionile ja tekkis senisest rohkem vaba aega. Varem olid hoopis teised mured. Jõuaks juba pensionile – siis hakkan ka ise jõusaalis käima ja kõige selle põnevaga tegelema, milleks seni aega ei ole leidunud. Seniks aga...
