Hüüru-Keila teelõigul jääb trassikoridor Paldiski maanteel olemasolevasse kohta ja jätkuvalt kaherajaliseks
Juba kuuendat aastat vältav protsess Tallinn-Paldiski maantee neljarajaliseks rekonstrueerimiseks saab konkreetse vastuse Saue Vallavolikogu poolt antud valla üldplaneeringu lähteseisukohtades - trass jääb järgmiseks 15. aastaks samale kujule ja samasse koridori. Valla seisukohalt on prioriteetseteks nn Tallinna ringtee (Keila-Jälgimäe lõik) ning Juuliku-Tabasalu tee eelprojektides ette nähtud ristmike väljaehitamine.
21. juunil toimus Tallinn-Paldiski maantee rekonstrueerimise eelprojekti täiendatud keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruande avalik arutelu. Täiendamise eesmärgiks oli Vääna-Posti püsielupaigas 2010. aasta kevadel-sügisel läbiviidud nahkhiirte rände- ja toitumisuuringu tulemustega arvestamine. Järeldati, et tee laiendamise ja süvendisse viimise mõjud nahkhiirtele on olemas ja on küll tehniliste meetmetega leevendatavad, kuid tõenäoliselt seda täielikult vältida ei õnnestu. Samas ei ole mõju sellise olulisusega, mis põhjustaks tee või nahkhiirte püsielupaiga asukoha muutmise vajaduse.
Avaliku arutelu tulemusena laekus KMH aruande koostajale 9 ettepanekut, millele vastati 12. augustiks. 17. augustil esitas Maanteeamet KMH aruande Keskkonnaametile kinnitamiseks. Viimase seisukoht peaks laekuma 17. septembriks.
Ilus paberil, aga ajale jalgu jäänud
Keskkonnamõjude hindamise protsess tõi samas välja, et lisaks mõjule nahkhiirte elupaiga suhtes, ei ole projekti 1B lahendus (kus maantee läbib Hüüru küla olemasolevas trassikoridoris 2+2 rajalise maanteena) aastal 2011. enam aktuaalne majanduslanguse tõttu, mis on põhjustanud olulise liikluskoormuse vähenemise. „Lisaks tõi avalik arutelu välja, et Hüüru-Püha küla lõigus põhjustaks olemasolevas teekoridoris tee rekonstrueerimise ükskõik milline lahendus, mis muudab harjumuspäraseid teeületusvõimalusi või muudab kohalikule liiklejale teekonna pikkuse praegusest suuremaks, kohalike elanike terava vastuseisu," nentis KMH aruande koostaja Juhan Ruut rmast Hendrikson ja Co. Tema sõnul tuleks jätkata võimalike lahenduste otsimist maantee liikluskoormuse ohjamiseks või uue teekoridori leidmiseks.
Maantee rekonstrueerimise projektid peavad olema kooskõlas ka Saue valla üldplaneeringuga. Valla ehitus-, planeerimise ja maaosakonna juhataja Kalle Pungase sõnul näeb valla uuendatav üldplaneering ette Hüüru-Keila lõigus praeguse olukorra, ehk 1+1 maantee säilimise praeguses koridoris. „Uus üldplaneering koostatakse perspektiiviga kuni 2026. a ja kuna Maanteeamet ei esitanud üldplaneeringu eskiisi koostamise käigus vastuväiteid Saue valla poolt sellele teelõigule pakutud kompromisslahendusele, siis võib suure tõenäolisusega öelda, et järgmise 15. aasta jooksul ei juhtu seal peale väikeste parendus- ja ohutusttõstvate tööde suuremat midagi," kinnitab Pungas.
Vajalik maakonnaplaneering
Valminud keskkonnamõjude hinnang annab vastuse küsimusele, kas olemasolev tee praeguses asukohas vastab pikaajalistele keskkonnahoiu eesmärkidele. Vastust küsimusele, milliseks peaks kujunema Harju maakonna terviklik transiitteede võrgustik tuleb aga vallavanem Andres Laisk´i sõnul otsida maakonnatasandil tervikpilti uuesti ja pragmaatiliselt analüüsides. „Sealjuures tuleb nö nelja jalaga maa peal olles hinnata tegelikke piirkonna vajadusi, ühistranspordi arenguvõimalusi (sh rongiliiklus) ja laiemalt vastata küsimusele, kas ja millises mahus maanteetransporti tulevikus vajatakse," avaldab Laisk oma arvamust. „Valla huvi ei ole kogu territooriumi erinevate transiitliiklusele suunatud trassidega läbitraageldamine kohalike elanike elukvaliteedi arvelt. Alles siis, kui on näha, kuidas jaguneb liiklus peale valla jaoks prioriteetsete magistraalteede väljaarendamist ning lahenduse leidnud oluline pudelikael - sissesõit Harku Rannamõisa ristmikust Tallinnasse, on mõtet uuesti antud küsimust tõsisemalt analüüsida," sõnastab vallavanem olulisima probleempunkti Tallinn-Paldiski maantee rekonstrueerimisel.
Planeerimisseadus näeb ette, et mitut omavalitsusüksust läbiva joonehitise trassi koridori asukoht määrataksegi üldjuhul maakonnaplaneeringuga. Maakonnaplaneering võimaldab otsida terviklahendust vähemalt Tallinna linna, Harku valda, Saue valda, Keila valda, Keila linna ja Paldiski linna läbiva transiitliikluse lahendamiseks. Vastava protsessi algatamisotsus tuleb teha Harju maavanemal. „Selle tulemusena saaks põhjendatud kas täiendavate maanteede vajadus või tõendatud, et puudub vajadus uute maanteede rajamiseks, kuna liiklemisvajadust õnnestub kontrolli all hoida või lahendada muul viisil kui maanteetranspordiga," toetab ka Juhan Ruut vallavanema seisukohta maakondliku terviknägemuse kohta.
