Hüvasti Pillipiigad! Tere tulemast TantsuDuur
Meil ju polnud aega neid lugeda, ikkagi üheksa aastat koos käidud, alates 24.aprillist 2003.aastast. Polnud ju aega passigi vaadata.
"Laul teeb rinna rõõmsaks ja tuju heaks," see ütlus peab ikka paika küll. Energiat meil jätkus. Kõigil oli üks soov - saada kokku, laulda ja mängida pilli.
Tänaseks on need rajad kahjuks rohtunud. Kui tagantjärele meenutada polnud meil õieti kusagil proovigi teha. Vallast pakuti Tahkuranna koolimaja aga ajad ei sobinud meile. Meile sobis hommikupoolne aeg, et peale lõunat jälle koju saada. Talvel läheb ju vara pimedaks. Koolimajas oleks aga saanud olla alles peale tunde.
Alustasime oma külakorda Astra juures, tema väikeses suvilas. Mängisime nii, et katus liikus.
Luige pere andis natukeseks peavarju. Imbi juures olime päris kaua. Siis liitus meiega Margus, kes lahkelt oma perega lubas meid mitu aastat enda pool olla.
Lõpuks hakkas valmis saama Tahku Tare ja siis olid mured murtud. Suured, suured tänud kõigile, kes meid ja meie poolt tekitatud "lärmi" välja kannatasid.
Esinemisi kogunes meil tõesti palju, kaugelt üle saja selle aja jooksul. Vastu võeti meid ikka aplausiga. Pärnumaal on paljud kohad mitmeid kordi läbi käidud, Hiiumaalegi jõudsime. On olnud kordi, kus Pärnus käies võetakse käisest kinni, et "Tere, sina oled see Pillipiiga, teame teid, teete ilusat muusikat." Kahju on reisist Ameerikasse, mis jäi ära, arvates, et me oleme liiga eakad omapäi rändama.
Polnud me nii eakad ühti, oleks ikka ära käinud nagu naksti. Esinemispaigadki olid valmis kuulatud, kutsed tulekul, siis aga tuli see kurb, toetusest äraütlev teade.
TÄNAN TEID KÕIKI KALLID PIIGAD JA ÜKS POISS-PIIGA, selle koos oldud ilusa aja eest. Sellest kõigest on ilusad mälestused.
Noh, aga ega mina ei saa ju kuigi kaua tegevusetult kodus istuda. Päris mitu kuud leinasin Piigasid, siis sai mõõt täis ja otsustasin minna Uulu Uhlapere seltsimajja segakoori proovile.
Paremat "saagiaega" minu jaoks poleks küll oodanud. Natuke kõhe oli küll, aga soov oli tugev ja ma võitsin. Kõigepealt hakkas silma Tõnis.
Rääkisin talle oma tahtest teha bänd-ansambel. Ta mõtles vähe ja jäi nõusse. Teiseks oli seal Jüri. Teadsin varasemast, et ta mängib kitarri. Jüri võttis väheke mõtlemise aega - kitarri ju ka polnud. Pisukese aja pärast oli ka Jüri nõus tulema. Siis astus uksest sisse üks natuke tuttavana tunduv proua, see oli Eha. Tema oli siia sõitnud Viljandimaalt, 70 km kauguselt sooviga laulda kooris.
Rääkisin tallegi oma soovist. Silmad hakkasid tal kohe särama - ta tundvatki puudust laulmisest ja muusika tegemisest. Nii olime ansamblis juba neljakesi: Tõnis Tamm - basskitarr, Jüri Türn - akustiline kitarr, Eha Lihtne - laul ja mina, Maimu Puistama - akordion.
Kutsusin ka Pillipiiga Marguse Võistest akordioniga, kuid tänaseks on ta kahjuks tervislikel põhjustel eemale jäänud. Eha ettevõtmine, tulla nii kaugelt laulma, tundus algul väheke hullumeelne, aga selgus, et tahe muusika järele on nii suur, et ta võimaldab endale seda luksust, sõita nädalas kord Uulu proovile. Tänaseks laulab ta veel ansamblis "Kuldneiga" igati tubli.
Tahan tänada Uhlapere Seltsimaja omanikke Aina ja Peeter Henningut, kes muretsesid bändile akustilise kitarri ja terve komplekti helitehikat. Praeguseks on meil olemas ka trummide komplekt. Selle eest suured tänud Tahkuranna vallale. Trummidel mängib Toivo Merimaa. Meie bändi nimeks on TantsuDuur ja nüüd pole muud kui areneda ja veelkord areneda, sest täis koosseis on olemas. Juba on olnud mitmeid esinemisi ja kutseid mängule.
TantsuDuuri kollektiivi tänusõnad kuuluvad Uhlapere seltsimaja perenaisele proua Anu Kersalule selle eest, et tänu temale oli meid talvel proovi päevadel alati ees ootamas soe tuba. Samuti tuline tee ja kohv ning suupisted juurde. Aitäh Sulle, Anu!
Mulle on öeldud, et sa ei peaks ju üldse tegutsema, sest sul pole vastavat muusikalist haridust. Jah, nii see tõesti kahjuks on, aga mulle on kõrgemalt poolt antud anne, mida pole igaühel ja mille olen pärinud oma isalt ning ma olen selle üle uhke ja tegutsen omal moel, aga inimesena ma uhke ei ole.
Nüüd veel - mul on tekkinud uus salasoov - kui saaks valla pealt kokku uued rahvamuusikud - Pillipiigad. Repertuaar ilusatest vanematest lauludest on väga suur. Kahju on seda tegevusetut lauluvirna kodus vaadata. Kui keegi on asjast huvitatud, võtke palun ühendust.
Usun, et laulvaid pensionäre on vallas palju. Tulge laulma!
Jätkugu mul ikka tervist, aga julge hundi rind on rasvane.
Soovin kõigile muusikaja muidu inimestele ilusat suve ja tugevat tervist.
