Esimeseks külaliseks oli meil Märjamaa valla lipu nüüdseks kuue mäe tippu (kõrgustele 4800-5900 m üle merepinna) viinud Lokuta külavanem Mati Terestal. Tema vahetu suhtlemislaad ja jagatud kogemused lisasid ehk julgust nii mõnegi mägedehuvilise plaanidesse, sest füüsiline vorm omab tipuvallutusel rolli vaid kolmandiku jagu (teised kaks kolmandikku on varustus ja ilm), et toorest jõust olulisem on vastupidavus ja ühtlase tempo hoidmine ning naised on mägedes sama tublid tegijad. Nägime ka kõrgmägedes kasutatavat varustust ja selgus, et riietuse ja jalatsitega sama olulised on päikeseprillid ja nende kaotamine võib saatuslikuks saada. Kohalviibijatel oli võimalus näha filmi Mati Terestali ja Kalle Ribeluse korraldatud kümneliikmelise grupi tõusust 2012. aasta suvel lühikese ajavahemiku järel Iraani kõrgeimase tippu Damavand (5671 m) ja Türgi kõrgeimasse tippu Ararat (5137 m).

Kirglikult mängitud Tšehhov

14. novembril võõrustasime Jõelähtme Lava Gruppi, kes mängis meile Tšehhovit kahe lühikomöödia "Karu" ja "Abieluettepanek" vahendusel. Vene natuuri ilma kireta mängida ei saa ja seda kiirgas näitlejate igast rakust.

Harrastusnäitlejad on trupi juht Maie Ramjalg osanud mängima panna kui kutselised, vaatamata sellele, et kohale kiirustati otse töölaua tagant ja lavale otse bussist. Samade näidenditega on jõutud ka Taani ja Venemaale. Kolleegidele tulid kaasa elama ja neid tervitama ka Valgu ja Purku harrastusnäitlejate esindajad. Kodukamaral oli näitleja Tiit Tammesson, kelle juured on nii Kiilaspere kui Veski külas.

Kadripidu tõi külalisi kaugemaltki

Kadrilaupäeva õhtu ja öö oli külamaja täis karvaseid ja sulelisi. Pidulise Viire Martma sõnul on kadripeo korraldamise traditsioon külas väga vahva. Külarahval on taas kord põhjust kokku saada ning seekord oli palju osalejaid ka teistest küladest.

Traditsiooniliselt saabusid paljud peolised kardikostüümis. Kõige vahvamad olid kadrideks riietatud meesterahvad - kellel oli uhkem rinnapartii, kellel ilusam puusanõks, kellel siredam säär. Naeru ja tantsu jätkus terveks õhtuks!

Lurich tuli korraks kodukanti

Jõulukuu esimestesse päevadesse mahtus veel kohtumine spordiajakirjaniku ja kirjastaja Paavo Kivisega. Peateemaks oli Georg Lurich - siitkandi juurtega jõumees, müütiliseks tegelaseks kujunenud iidol ja eeskuju ning kultuurisaadik maailmas.

Enne Väike-Maarjasse siirdumist elasid tema vanemad Keskküla Alt-Küüra talus, Velisele jäi Georgi onupoeg Hans, kellega peetud tihe kirjavahetus on säilinud mahus avaldatud ka Paavo Kivise poolt koostatud monograafias "Lurich" (2011).

Mahukat kirjatööd ajendaski ette võtma põhjus, et hakkas tuhmuma mälestus meie kultuuri- ja spordilugu niivõrd oluliselt mõjutanud mehest (viimati ilmunu oli aastast 1958) ja ilmselt mõjutas ka asjaolu, et Georgi emapoolse suguvõsa juured ulatuvad autori kodukanti Peetri kihelkonnas.

Georg Lurichi järgi kujur Amandus Adamsoni poolt 1903. aastal valminud teose "Champion" koopia päästmis- ja taastamisloost rääkis kuulajate hulgas viibinud siitkandist pärit ettevõtja Rein Remma.