Ida-Harju politseijaoskonna juht: Maardu on muutunud turvalisemaks
Ametikõrgenduse puhul olid Veiko Randlainet õnnitlema tulnud töö- ja teenistuskaaslased, politsei- ja piirivalveameti ning Maardu linna juhtkonna esindajad. Kõik sõnavõtnud märkisid oma kõnedes Veiko Randlaine korrektsust, kohusetundlikkust, professionaalsust ja head suhtlusoskust. Kolleegid väljendasid oma tunnustust heade soovide, mälestuskingituste ja tänukirjadega. Veiko Randlaine tänas kolleege koostöö ja toetuse eest ning soovis neile tähelepanelikku ja abivalmis suhtumist kodanikesse ning põhjalikkust töökohuste täitmisel.
Politseikapten Veiko Randlainele nõustus andma Maardu Panoraamile lühikese intervjuu.
MP: Missugused muutused on toimunud Teie Ida-Harju regioonis töötamise aja vältel - nii kuritegevuse sotsiaalses plaanis kui politseijaoskondade endi struktuuris?
V. Randlaine: Ida-Harjust rääkides tuleb tunnistada, et Maardu on kõige raskem piirkond. Praegu võin öelda, et nii Maardus kui kogu regioonis on kuritegevus siiski vähenenud. Hoolimata varguste ja vägivalla puhangutest (perevägivald), väärivad märkimist positiivsed tendentsid - inimesed loodavad aina rohkem politseile ja usaldus kasvab. Muudatused on toimunud politsei struktuuris, muutunud on politsei tööstiil, paranenud tehniline ja infotehnoloogiline baas. Kui ma siin alustasin, oli see Ida-Harju osakond, nüüd on jaoskond. Varem töötas siin rohkem inimesi. Nüüd on töötajaid vähem, aga ülesandeid on rohkem ja töö efektiivsem. Samuti on meeldiv tõdeda, et tänaseks on meil suurepärane kollektiiv, kes teeb oma tööd südamega.
MP: Lähete sama töö peale, kuid väga problemaatilisse piirkonda - Ida-Virumaale. Mis Teid sellele ajendas?
V. Randlaine: Peaaegu seitsmeaastane teenistus siin, Ida-Harju regioonis, viis mind mõttele, et olen valmis end proovile panema uues, raskemas olukorras. See on järjekordne aste minu karjääris, aga ka soov rakendada oma oskusi, kogemusi ja püüdu enesetäiendamisele. Mõistlik oli võtta endale uusi kohustusi. Ma näen selles palju positiivset, kuigi mõista ka ees ootavaid raskusi.
MP: Missugused on Teie arvates Maardu põhilised probleemid? Millega puutusite siinse teenistusaja vältel kokku kõige rohkem?
V. Randlaine: Maardust rääkides tooksin esile probleemid, mis on seotud linna ja selle elanike sotsiaalsete olude ja olmega. Narkomaania ja alkoholism on ühiskonna haigus ja sellele tuleb läheneda järjekindlalt ja põhjalikult. Viimasel ajal on nende sõltuvustega seotud probleemide ja kuritegude arv siiski langenud. Veel mainiksin perevägivalla probleemi. Neid nähtusi on väga raske välja juurida ja nende puhul on järjekindel tegevus väga oluline. Lõpetuseks ütlen, et maardulaste suhtumine politseisse on muutunud palju lojaalsemaks, nad usaldavad ja aitavad politseid varasemast rohkem. Maardu on muutunud turvalisemaks ja rahulikumaks nii oma elanike kui linna külaliste jaoks.
