Laev, kus teenida tuli oli nagu riik riigis, kus oli kõik vajalik, et ellu jääda. Erinevatest arstidest kuni elektri- ja magevee tootmiseni välja.

Kahtlemata oli missioon vastutusrikas ning keerukas, kuid Vahur meenutab ka puhkehetki ning näiteks sedagi, et õhtuti võis iga mees endale kraanist lasta paar kannutäit õlut, kuid kui üle piiri läksid, siis kaotasid mõne mehe aastapalga suuruse summa.

Vahur on käinud ka missioonil Afganistanis, kus ta kohtas tagasihoidlikumat ilu kui Aafrikas, just siin nägi ta tõeliselt kauneid paiku. Aeg-ajalt külastas laev erinevaid sadamaid, et varusid täiendada, nii avanes meeskonnaliikmetel, kes vahikordadest vabad, võimalus ka kohaliku eluga tutvumiseks.

Seišellid, Keenia ja Omaan on paigad, kuhu Euroopa turist sageli ei satu - samuti pole Keenia omal käel rändamiseks eriti turvaline. Vahur ütlebki, et kes tahab paradiisi näha, peaks kindlasti Seišellidel käima, kus on veatud rannad, puuduvad tüütud putukad ja ohtlikud elukad ning kus on suurepärane Kreooli köök.

Loe pikemat lugu Vahurist ja tema missioonist 29. detsembri Põhjarannikust.