Igast grammist saab peagi tonn ehk Venemaa sanktsioonide mõju Harjumaal

Suurte sarviliste kariloomade liha, sealiha, kodulindude liha ja subproduktid, kala, vähilaadsed, ja teised selgrootud veeloomad; piim ja piimatooted; köögiviljad, juur- ja mugulviljad; puuviljad ja pähklid; vorstid ja analoogsed tooted lihast; juustud ja kohupiim, mis on toodetud taimerasvade põhjal; taimerasvade põhjal toodetud piima sisaldavad tooted, kirjutab Harju Elu.

Näib nagu Venemaal enam ei söödaks – ülal on ära toodud mittetäielik nimekiri toiduainetest, mille sisseveo Venemaa keelustanud on. Ja seda olukorras, kus riik vaevalt kahe kolmandiku osas ise oma rahva ära toidab.

Kas venelased söövad või ei, see on muidugi rohkem nende endi probleem. Eks tühi kõht aja tavalisest rohkem inimesi plakatitega tänavale – putinlus koos suuršovinismisiga kõhutäieks ei kõlba. Meie probleem on rohkem see, kui palju kaupa ladudesse seisma jääb ja kui palju inimesi töötuna ennast arvele võtab?

“Venemaa ekspordipiirangud mõjutavad ka meie ettevõtte tegevust oluliselt, sellele turule müük oli tõusmas, moodustades ca 40-50 % meie ekspordimahust,” kinnitab Paldiskis tegutseva Eesti Traalpüügi Ühistu tegevjuht Mauno Leppik. „Kasahstan ja Valgevene, mis kuuluvad Venemaaga ühte tolliliitu, pole oma sanktsioonidest teatanud, nendesse riikidesse eksport jätkub. Ja vaevalt et me töötajaidki koondama peame. Kuna meil on töö hooajaline, siis uue hooaja alguses, septembris, lihtsalt kõigi töötajatega enam lepinguid ei sõlmi. Kui muidugi uusi turge ei leia,” lisas ettevõtte juht.

Meelis Vetevool M.V.Wool ASist aga räägib, et ettevõttel läheb hästi vaatamata sanktsioonidele. “Meie firma ei ekspordi kaupu Venemaale. Ekspordime oma kaupu peamiselt Skandinaavia, Euroopa Liidu ja Lähis-Ida turgudele,“ ütleb ta. „Firma töötajate arv pigem suureneb, seoses kaupade nõudluse kasvuga.“

Loe edasi Harju Elust.