Iisaku Muuseum 35
Kultuurkapitali rahalisel toel ning Vali Press OÜ poolt trükituna jõudis lõpuks kaante vahele muuseumi senine ajalugu, nähtuna ametis olnud direktorite silmade läbi, koondpealkirjaga „Iisaku Muuseum 35“. Kõige mahukama osa sellest moodustab muuseumi asutaja ja algaastate „hinge“ Daniel Vardja päevikulaadne meenutus Iisaku Muuseumi eelloost ning algaastatest. Väljavõte tema päevikust: „Esmaspäev, 29. september 1975. Direktor Mölder teatab, et ta andis välja käskkirja, mille järgi Iisaku Keskkooli juurde on moodustatud 1. oktoobrist 1975.a muuseum. Muuseumi nimi on Iisaku Keskkooli Koduloomuuseum. Käskkiri nr 63. /…/“.
Lisaks kirjalikele mälestustele meenutasid juubelikülalistele vanu aegu Ülle Marits (direktor 1998 – 2009) ja Tiit Saare (direktor 1991-1994 ja 2009-2010). Isiklikke mälestuskilde oma tööaastatest või koostööst muuseumiga lisasid pea kõik endised töötajad, keda tänamiseks külaliste ette kutsuti või siis soojade juubelisoovidega esinenud arvukad kauaaegsed koostööpartnerid. Külakosti kaunite kunstide vallast tõid kaasa Iisaku Kunstide Kooli väikesed muusikud Karl-Joosep, Paula ja Lisette.
Teise trükisena sai juubeliks valmis kultuuriloolise sarja “Iisaku lood” VI osa, mille väljaandjaks on traditsiooniliselt Iisaku Muuseumi Sõprade Selts. Rahaliselt toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm ning kujundajaks-trükkijaks jällegi Vali Press OÜ. Vähe on Eestis piirkondi, mille kohalikud lood nii järjepidevalt päevavalgust näevad. Iisaku muuseumi fondides jagub mälestuste käsikirju veel paljude köidete jaoks.
Loomulikult lõppesid muuseumihoone teise korruse kaminasaalis võbeleva kaminatule saatel peetud pidulikud juubelijutud lõpuks ühises pidulauas, mida esimese korruse ekspositsioonisaalis külalistele pakkus Dello Pagariäri. Muuseumi ehteks olevad poluvernikute mannekeenid olid selleks ajaks ruumi lahkelt pidulistele vabastanud.
Mida peokülalised omavahel rääkisid, seda enam keegi jälgida ei jõudnud. Võib-olla ehk sellest, et infoportaal Tarbija24.ee paigutas käesoleval aastal Iisaku Muuseumi Ida-Virumaa tuntumate vaatamisväärsuste hulgas kuuendale kohale, kohe pärast maailmakuulsat Saka-Ontika pankrannikut (ja mitu kohta enne Sinimägesid). Või siis sellest, et 2008. aastal hindas sama infoportaal Iisaku Muuseumi 10 kõige huvitavama Eesti muuseumi hulka, kui suured üleriigilised muuseumid välja jätta. Kõige tõenäolisemalt oli aga lihtsalt tore taaskord koos olla ühiste mälestuste keskel koos Iisaku Muuseumiga.