Iisaku Muuseum elab ja tegutseb
Iisaku Muuseum osales näitusega „Talumatsist härrasmeheks", mida oli võimalik juunist septembri keskpaigani vaadata Iisaku muuseumi kaminasaalis. Näituse ettevalmistamisel nägime päris palju vaeva. Rahalist tuge näituse kujundamiseks saime Kultuurkapitalilt. Nii oli meil võimalik lisaks esemetele näidata avalikkusele suurepäraseid vanu fotosid meie muuseumi kogudest. Fotode kompositsioon ja kvaliteet hämmastab asjatundjaid veel tänapäevalgi.
Otsus näitusega osaleda Narvas muuseumide festivalil tuli siiski üsna järsku. Kuna meie muuseum antakse uuel aastal üle vallale ja pressis ilmunu põhjal on jäänud paljudele mulje, et meil enam mingit tegevust õieti ei toimugi, leidsime, et varjusurmas olija maine muutmiseks peame endast laiemale avalikkusele julgemalt märku andma. Näitusega festivalil osalemine sobis üheks võimalikuks abinõuks hästi. Selleks tuli kiiresti läbi mõelda transport, näituse tekstid tõlkida vene ja inglise keelde ning ümber mängida ekspositsiooni kujundus. Näituse üldmulje oleneb ju suuresti ruumist, kus see paikneb, ja ruumid on väga erinevad. Samuti tuli uurida, kas Narva muuseum on nõus laenama vitriine, mannekeene ja telerit koos DVD mängijaga, et saaksime näidata Daniel Vardja eestvedamisel vändatud filmi rätsepmeistrist. Seda vajasime selleks, et hoida kokku kulutusi. Näituse panime Narvas üles rekordilise nelja tunniga. Muuseumi pere oli väga vastutulelik ja abistas meid igati.
Kui enamasti on Narva muuseumide festivalil olnud esindatud kümmekond muuseumi ja vahel rohkemgi, siis tänavu oli osalejaid vaid kuus. Paljudele muuseumidele käib festivalil väärilise näitusega osalemine viimasel ajal üle jõu. Seda uhkemad võime olla, et meil oli olemas näitus, mida sinna viia ja et meie napid vahendid seda võimaldasid.
Tänavu esimest kohta välja ei antud. Teise koha vääriliseks tunnistati Eesti Spordimuuseumi ekspositsioon „Super-Eesti. Vägitükid millele tõenäoliselt maailmas võrdset ei leidu". Iisaku Muuseumi näitus „Talumatsist härrasmeheks" jagas Eesti Rahva Muuseumi näitusega „Kui põllud põlesid" aga kolmandat kohta. Meie muuseumi jaoks väga hea tulemus. Toredad olid ka need näitused, mis sel korral auhinnatud ei saanud -„Kuidas näidata inimest? Anatoomiaõpikute ajalugu" Eesti Tervishoiumuuseumist, "Traditsionalismist funktsionalismini. Uued maakoolimajad 1920-1940" Eesti Arhitektuurimuuseumist ja "Paadi elu" Rannarahva Muuseumist.
Tänud kõikidele abilistele, kes meid aitasid: Valentina Stoljarovale ja Küllike Olmanile vene ja inglise keelde tõlkimisel ning Kaja Tinale kujunduse eest. Näitus on Narvas üleval detsembri keskpaigani. Kes ei jõudnud Iisakus näitust külastada, võib seda teha Narva sattudes. Soovitame seda ka neile, kellest meie saatus lähitulevikus suuresti sõltuma hakkab.
Tänavune aasta on kuulutatud filmiaastaks. Seoses sellega on meie muuseumis olnud külalisteks filmirežissöör Peeter Simm ja „Eesti Film 100" programmijuht dokumentalist Jaak Lõhmus. Mõlemad mehed on meie maakonnaga seotud, lisaks päritolule armastavad nad oma suvilates Peipsi ääres puhata. Tore, et meil Iisakus on kujunenud väike filmisõprade seltskond, kes neil õhtutel on osalenud ja kes on avaldanud soovi edaspidigi koos käia. Elame-näeme.
Detsembris ilmub Iisaku Muuseumil uus raamat pealkirjaga Toimetised. Raamatust leiate järgmised artiklid:
1. Etnoloog Mall Hiiemäe. Metsamaastik ja kohanime loome (põhineb Metsküla kandi näitel)
2. Arheoloog Jüri Peets. Muistsete rauaahjude jäänustest Mäetaguse Metskülas ja Eesti omamise rauasünnist.
3. Dimitri Kulakov, Anne Nurgamaa. Teaduse ja rahvamälu vahel: Iisaku poluvernikute keele uurimisloost.
4. Ajaloolane Vallo Reimaa. Mõisad ja läänimehed keskaegsel Alutagusel.
5. Heraldik Tiit Saare. Kas Narva linnal oli neli vappi?
6. Arheoloog Aivar Kriska. Uusi kivi- ja pronksiaegseid juhuleide Ida-Virumaalt.
7. Anne Nurgamaa. Viimaste aastate arheoloogilistest leidudest Iisaku ümbruses.
12.-21.detsembrini toimub muuseumis traditsiooniline jõuluprogramm lastele. Valmistame piparkooke, teeme sulatatud rasvast küünlaid ning mängime vanu mänge. Huvi meie pedagoogiliste programmide vastu on endiselt väga suur ja see rõõmustab meid väga. Kuigi Kultuuriministeeriumi silmis oleme vaid kitsalt kogukonnamuuseum, on meie põhiline osa külastajatest ja programmides osalejatest pärit hoopis linnadest. Eriti palju tuntakse meie vastu huvi Narvas. Tutvustame sealsele rahvale eesti kultuuri ja kombeid heal meelel.
Meie muuseumi töötajate arv on kahandatud väga väikeseks, mistõttu vajaksime jõuluprogrammi läbiviimiseks abilisi. Oleksime väga tänulikud neile, kes leiaksid aega ja tahtmist meile oma oskuste ja ideedega abiks olla ning selle läbi kogeda midagi uut ja huvitavat. Soovijail palume ühendust võtta.
