Loodetavasti ei näe oma issidele-emmedele kelgu laenanud lapsed kunagi sel päeval tehtud pilte, sest kolm täiskasvanut ühelväikesel salvokal …!

Tegelikult on hämmastav, kui lihtsalt me suudame leida kasvõi mõneks ajahetkeks tagasitee lapsepõlve - järelikult me vajame seda!

Kraevahed lumest puhtaks raputanud mehepoegade esituses kõlas Illuka mõisa pidulikkust õhkavas saalis kirglik „Veenus“. „Kas kuuled, oo neiu, kas kuuled? Sa mu Veenus, sa mu tuli, sa minu arm,“ ei jätnud loodetavasti külmaks ühtegi saalis viibinud Veenust!

Meeleoluka koosviibimise lõpetas mitte vähem meeleolukas õhtusöök hernesupi ja pannkookidega. Pandi paika ka taaskohtumise aeg – juunis oodatakse Illuka omasid Vaivara valda. PS. Kuna juba algselt lepiti kokku, et mõisapeale võistlust ei toimu, siis jäi Illuka mõis Illuka valda.