Ilm näitas Velise laadale päikselist palet

Velise sügislaata peeti lõppenud nädalavahetusel kaheteistkümnendat korda. Kui kõige esimesel aastal said ostjad ja müüjad nautida sooja vananaistesuve päikest, siis teisel aastal sadas laadapäeval esimene lumi maha.

Tänavune aasta hoidis korraldajaid kuni viimse hetkeni teadmatuses, missuguseks kujuneb laadapäeva ilm, sest reedel ladistas korralikult. „Olin reede õhtul laadaplatsil, kui tuli ühe müüja telefonikõne. Siin sajab, vastasin ta küsimusele. Sel juhul kommimüüja loobub, kõlas vastuseks," rääkis korraldustoimkonna liige Mervi Vaarmann. Laupäeval säras aga päike ja laat sai peetud.

Iga korraga aina enam kauplejaid kokku toonud laat oli sel korral kõvasti hõredam: mulluse 108 müüja asemel oli seekord 30. Kõige kaugemad kauplejad sõitsid sibulakoormaga kohale Peipsi äärest, keraamikamüüja oli Lätist. Tartumaalt toodud singil-vorstil oli nii hea minek, et kaup sai enne laada lõppu otsa. Velise seltsimaja ümber oli sisustatud käsitöötänav ja käsitöölistele oli koht tasuta. Seal popsus ka kuumpeamootor, mis iga Velise laada ajal tööle pannakse.

Velise laada reklaamimise eest hoolitses toimkonna liige Indrek Vahur, kes pani siinse laada kollasepõhjalise info kõikjal välja, kus ta müükidel käis.

 „Väiksema kauplejate arvu võib panna ikka ilma arvele. Laat läks sellegipoolest korda, ostjad, kellega rääkima juhtusin, olid rahul ja mõned müüjad samuti. Muidugi on alati ka nurisejaid," pajatas Vaarmann.

Tordioksjonile oli seekord toodud kolm torti: kahekilone kondiitritort, neljakilone kodutort ja suurt kandikut täitev soolane võileivatort. Kõik need said omahinnast pisut kallimalt maha müüdud. On olnud kordi, kus tortide rivi on olnud pikem, kuid need on väga odavalt ära ostetud (alghinnad on nagunii väga mõõdukad).

„Tänan kõiki abilisi, kes aitasid 12. Velise laata läbi viia: toimkonna liikmed Eva-Liisa Kriis, Indrek Vahur ja Jürgen Kusmin, Sillaotsa Talumuuseum ja minu oma pere," ütles Mervi Vaarmann.