Tegelikult on sarnaseid varemgi ette tulnud. Ühe inimpõlve ulatuses mõjuvad üksikjuhud üllatusena, pikema ajaarvamise vältel aga asutakse perioodilisust otsima. Mõnede uurijate arvates korduvad ülisoojad talved Euroopas iga 45 aasta järel. Põhjustajateks arvatakse maakera õhuvoolude ja merehoovuste liikumissuunda vaheldumisi. Signaal tuleb päikeselt, lisamõjusid on arvukalt. Ennustamised võivad jäädagi oletuste tasemele, selgus saabub tagantjärele - kui üldse....

Soojade talvede esinemissagedus aastakümnetega aina kasvab. Keskmise talve kohta tuleb nii umbes 600-800 miinuskraadi alates 1922. aastast. Esimene „üllatus" oli 1924/25. a, kui talve jooksul kogunes vaid 286 miinuskraadi; 1929/30.  a - 332 kraadi. 1960/61. aasta talvel  tuli esimene lumi kuni 3cm 10. detsembril, külmakraade kogunes aga 700 ringis. 1972/73. a talvel sadas lumekirme maha alles 20. jaanuariks, sulas 20. märtsiks. 1958/59. a  talvel oli suurem osa Eestist veebruari lõpuks lumevaba, Emajõel tuli jääminek üle kuu aja varem -  samuti veebruaris, külmakraade oli  440. 90-ndatel juba harjuti soojapoolsete talvedega, eriti lumevaeseks osutus 2007/08. aasta, arvatavasti ka tänavune talv. Muidugi, kui talveks saab nimetada aega - pikalt hämarat ja niisket, hetkeks petukaupa kevadsoojaga, siis täispöördega talvesse ja jälle tagasi ebamäärasusse, nagu seda märtsi viimased nädalad on pakkunud.

Kevade saabumise kuupäeva tähistas pakane Põhja-Soomes kuni 30-ni küündivate miinuskraadidega. Õnneks meieni ulatus vaid järelkaja: üleöö sadanud lumega, lõunase tagasi pagevate haneparvedega. Kohati ulatus lume kõrgus 10-15cm-ni, rohkem kui seni kogu talve ajal kokku. Paar päeva miinuskraade kelgu- ja suusamõnude tarvis koolivaheajalistele, siis astus kevad pika sammu edasi. 21. märtsi hommikul tõusti, vähemalt Lõuna-Eestis, ligi kümnekraadises soojuses akende taga. Mida veel saabuva kevadise ilma kohta ennustada oskad! Tujukas nagu eesti naine - on rahvusvahelisest meediast kuulda olnud...

Nii arvasid meie esivanemad: kui lõoke tuleb veebruaris, saab pika külma kevade; tuleb aga paastukuu (märtsi) hakatuses, on loota sooja kevadet; pole paastukuul suurt vett ega üleujutusi, pole jürikuul (aprillis) heina kah. Lahtiseletatult - jürikuu on veel nii jahe, et rohukasvu pole märgata!

Tänavu peab arvestama kevadise mullapõua võimalusega. Lumesulamisvett ei teki, sademeid talve jooksul vähevõitu olnud, seega veevarud mullas pole piisavad. Sagedased tugevavõitu tuuled kiirendavad muldade tahenemist. Maapinna  külmumissügavus jäi talve jooksul tagasihoidlikuks, lisaniiskust jääsulamisest ei tule. Senise heitliku ilmakäigu tõttu pole välistatud tugevad vihmasajud. Igatahes kevad võib tulla raske!  

Põllumeeste tarkus soovitab: hoidke mõte selge ja süda soe! Vastupidi laialtlevinud ettepanekutele  „vaadake peeglisse (imetlege ennast  peeglist!) vaadake otsa kaasvestlejale. Silmavaade ja kehakeel kõnelevad rohkem kui internetis suhtlemine või meediavahenduste kasutamine. Ehk siis kojukutsele vastanud talendid/inimesed pole sunnitud mittemõistmise tõttu välismaale tagasi pagema.

Kaunist kevadet ja edu põllu-aiatöödel!