Aga ootamatu mulle sellise artikli ilmumine ei olnud, sest kohe-kohe seisavad ees Euroopa Parlamendi valimised. Peab ju maarahvale teada andma, kes meid esindama peavad. Sõnumitooja jaoks on need inimesed olnud ikka ja jälle pärit parempoolsete ja nende väikevenna -sotsiaaldemokraatide ridadest. Seetõttu üllitis, mille peategelaseks on äsja, suurima hüvitisega, ministri poliitilise nõuniku ametist priiks saanud Andres Kaarmann, peaks kõvasti tõstma IRL kandidaatide aktsiaid Europarlamendi valimistel. Tegu on ikkagi tõsise, tegusa ja targa rahvaesindajaga, kes koolipingist tulnuna oskas olla õigel ajal õiges kohas ja nüüd juba tosin aastat kuulub IRL-i ridadesse. Isegi ministeeriumite uksi on ta mõned aastad kulutanud! Just sellistest andekatest, hakkajatest, tegusatest ja kenadest inimestest koosneb IRL! Nii, et saadame Euroopasse ikka IRL-i saadikud ja võib olla mõni neist poliitilistest juhtmetest saab siis tööd Brüsselis! See, et IRLi ministrid ei saanud valitsusvastutust kandes hakkama oma tööga ja on vastutavad kaose eest riigis, on vaid kadedate ja rumalate eestimaalaste hädaldamine! Reklaam IRL-ile missugune ja maksavad selle kinni Sõnumitooja osanikud - Kuusalu, Anija ja Raasiku valla rahvas.

Meenutasime kolleegidega Andres Kaarmanni Loksa päevade tegemisi ja meie kurb meel paranes silmnähtavalt. Olid ikka ajad! Hea, et uus linnapea meid töölt lahti ei lasknud, mida ta nüüd kahetseb! Kahjuks pean tõdema, et me ei jaganud Andres Kaarmanni mustvalget maailmakäsitlust. Elu ja inimesed meie ümber on ikka oluliselt värvikamad. Ja seda eriti poliitikas. Koostööd saab ja peab tegema. Kui see ei õnnestu, tuleb peeglisse vaadata! Kindlasti näeb vaataja seal iseennast ja see võib mitte meeldida. Kuid selles pole süüdi ei peegel, ei sõbrad ja tuttavad, ei kolleegid ega partnerid.

Täiendaksin Kaarmani Loksa ajaga seotud mälestusi, sest loo kangelane libiseb sujuvalt üle oma elu valge ja musta vahele jäävatest seikadest. Saime vaid teada, milliseid ameteid agar ja terane poliitik pidas. Mille asjalikuga ta aga poliitilisel areenil hakkama on saanud, seda kirjatükist välja ei lugenud.

Mõned killud ajaloost. 1999.a Eesti Keskerakonna nimekirjas 21 häälega Loksa Linnavolikogusse valitud Andres Kaarmann teatas Sõnumitoojas üsna pea, et talle pole Keskerakonda vaja! Samas pole saladus, et tollal 23-aastane noormees sai volikogu liikmeks tänu Keskerakonnale.

Lühiajaline töö munitsipaalettevõttes Loksa Mere võttis erakõrgkoolist Lex saadud juristipaberitega noormehelt viimase võhma. Miks muidu lõpetas ta töösuhte mõni kuu enne ettevõtte pankrotti, jättes oma sõbra Igor Ignahhini saatuse hooleks?

Kui Eraküte jätkas 2005.a sügisel, ilma konkursita, Loksa elanike varustamist soojaga, toimus see linna värskete valitsejate -sotside, respublikaanide ja reformistide koalitsiooni (loe: Gogini, Kaarmanni ja Ignahhini) diili tulemusel. Arvata on, et nii püüdis Andres Kaarmann leevendada oma südamepiinu sõber Ignahhini ees, kes säilitas Eraküttes oma töökoha...

Loksa lasteaia saaga. Kui pikalt tellimustepuudusega võidelnud õmblusettevõte lasteaia hoone lõunatiivast välja kolis, avati seal peale remonti lasteaia mängurühm. 2007.aastal sai seal ruumid ka ligi 200-liikmeline pensionärideühendus Loksa Kompass, kuna nad olid jäetud ilma oma värskelt remonditud ruumidest Posti tn 19. Selle hoone müüs erakätesse eelpoolnimetatud koalitsioon. Lasteaia rekonstrueerimine hakkas aga venima -riigi rahakoti juurde oli pääsenud reformistidega koos järjest enam toimetama IRL.

Kokkuvõtvalt saan vaid öelda, et opositsionäär Kaarmanni tuge Loksa linna ettevõtmistes ei ole me mitte kunagi tundnud. Pigem hakkasid probleemide tekkimisel ikka ja jälle välja paistma kunagise, tihti eemaloleva linnapea kõrvad, kes tema kodulinna valitsevale keskerakondlikule linnavõimule kaikaid kodaratesse sokutas.

Niipalju siis seekord Andres Kaarmanni riigimehelikkusest, opositsioonis olemisest ja hääletamisest õigete asjade poolt. Huvitav, milline saab olema järgmine vald, kus Andres Kaarmann opositsiooni jääb?