Indrek Grusdam: kas surnud kass suudab veel hüpata

Möödunud dekaadil suurenes Kiili valla rahvastik jõudsalt ja 2009. a lõpuks oli rahvastikuregistrisse kantud 4310 inimest. Järgnenud aastatel kasv aga pidurdus. 2010. a lisandus 134, 2011. a tuli juurde 98 ja 2012 kõigest 50 inimest.

Öeldakse, et trend on sinu sõber, kuni ta pöördub. Pööre leidis aset 2013. aastal. Registri pinnalt osutus rahvastiku kasv Kiilis negatiivseks. 01.01.2014 fikseeriti numbriks 4585. Võrreldes 01.01.2013 seisuga, mil elanike arv oli 4588, lahkus 3 vallakodanikku. Võib mõistagi tõdeda, et vähenemine pole suur, ja leida teisi, kes kaotasid veel rohkem, kuid päeva lõpuks tuleb probleemi tunnistada. Ja see pole ei väiksem ega suurem, kui küsimus autonoomse valla elujõust. Ning määravaks saavad siin elanikud, kes deklareerivad oma elukohaks Kiili valla, aastalõpu seisuga.

Lõviosa vallaeelarve tuludest laekub tulumaksust. Täpsemalt üksikisiku tulumaksust, mille määrast (21%) kuulub kohalikele omavalitsustele 2014. a 11,6%. Seega toetavad eelarve tulusid põhiliselt maksumaksjate arvu ja palgakasv. Arvestades viimase tihedat seost inflatsiooniga, ei ole ainuüksi maksumaksjate palgatõusust eelarvele palju abi, sest teisalt suurenevad kulud osutatavatele avalikele teenustele. Võlakoormuse ja täitamata kohustuste hulga tõttu vajab Kiili korraga mõlemat, nii uusi elanikke kui nende sissetulekute suurenemist.

Kuigi Tallinna radikaalsus mõjub "kuldses ringis" kõigile, õnnestus elanikkonda kasvatada Kiili peamistel piirinaabritel, tõsi, Kose saavutas tulemuse ühendades endaga Kõue valla. Aga asi seegi, tõmbe(keskuste) tuultes jäeti ta igatahes rahule. Samas pole omavalitsusreform ehk võimalik sundliitmine Kiili jaoks peamine risk.

Olgem ausad, reformi põhjused asuvad Tallinnast vähemalt 100 km kaugusel ning õnnestumine ei ripu Kiili status quo'st.

Haldusreformiks pandi seekord ette territooriumi jaotus tõmbekeskuste vahel. Viimaste sõelumine käis kindla meetodiga, mille osaks oli Harjumaal hindepunktide süsteem. Kiili sai oma punktid kokku, kuid maavanem jättis ta tõmbekeskuste nimekirjast siiski välja (ajab ikka harja punaseks küll). Teisalt kandis seadust ettevalmistav ametnik maavanema ettepaneku otse eelnõu teksti. Üle kontrollimata, iseseisvalt mõtlemata.

Maavanema vastuse funktsionaalne analüüs ei jäta kahtlust. Tema silmis väär metoodika tingis eksliku tulemuse.

Viitega statistikaameti 2011.a rahva ja eluruumide loendusele töötab Kiili valla hõivatutest mõnes teises Harju omavalitsuses üle 80% ehk 1749 inimest, kellest ca 84% ehk 1473 inimest töötab Tallinnas. Tsiteerin maavanema vastust: "Lisaks soovin juhtida tähelepanu, et need Kiili valla elanikud, kes töötavad Tallinnas või elavad vahetult Tallinna lähivööndis, tarbivad suure osa oma teenustest Tallinnas."

Ehk piltlikult, maavanem käsitleb Kiilit Tallinna magalana. Ning siit loogiline järeldus, kui Nõmme ei ole iseseisev, siis miks Kiili peaks.

Mõni aeg tagasi pakkus kõneainet Eesti saavutus EL 2014- 2020 eelarve kontekstis. Me paneme ühiskassasse kokku 1,4 miljardit eurot ja saame vastu 5,9 miljardit eurot. Netopositsiooniks keskmiselt 640 mln eurot aastas. Tore, kuid see tähendab juba täna keskmiselt 20 mln euro võrra lahjemat suppi võrreldes 2013. aastaga. Ja sedasi kahaneb Euroopa Liidu toetusrahade mõju avalikes rahasiiretes igal järgneval aastal.

Nii peab Kiili, ühes teiste omavalitsustega, tegema valikuid, mis võimaldavad tulevikus ilma dopinguta jätkata. Me peame rahvastiku kahanemise trendi murdma ja saavutama mõõduka kasvu. Selleks tuleb seada uus lihtne mõõdupuu: ainult otsus, mis pidurdab inimeste äravoolu ja toob maksumaksjaid valda juurde, on hea, kõik teised rahakulutamise plaanid seda ei ole.