Indrek Keskküla: on väga oluline, et elanike arv stabiliseeruks

Aastavahetuse saluudi kirkad tulelilled ja hilissügisele sarnane ilmastik on nüüd asendunud karedate külmakraadidega ning kauni lumevaibaga. Olime jaanuaris just see koht, kus sündisid Eesti selle talve külmarekordid.

Koosneme ju me osaliselt luust ja lihast ning külmas keskkonnas säilivad need tavaliselt kauem. Statistikud võivad edaspidi analüüsida, kas külmem kliima ja eluea pikkus on omavahelises korrelatsioonis või mitte. Juba avaldatud statistikat uskudes võime öelda, et Eestis 2012. aastal sündinutel on keskmiseks eeldatavaks elueaks 76,2 aastat (naistel 81,1 ja meestel 71,1 aastat). Viimase 10 aastaga on eeldatav eluiga sünnimomendil tõusnud 5,3 aastat. Statistikaameti andmetel oli 2012. aastal oli maa-asulates elavate inimeste eeldatav eluiga esmakordselt kõrgem linnalistes asulates elavate inimeste omast: maa-asulates (alevikes ja külades) elavate inimeste eeldatav eluiga oli 76,8 aastat, linnalistes asulates (linnades, vallasisestes linnades ja alevites) elavatel inimestel 76,25 aastat. Alates 2006. aastast on linnas ja maal elavate inimeste eluea vahe pidevalt vähenenud. Ehk veel üks põhjus linnast maale elama tulla. Uuritud ka tervena (ehk igapäevaste tegevuspiiranguteta) elamise keskmist pikkust ning see küündib 55 aastani (naistel 57 ja meestel 53 aastani). Selliste üldiste keskmiste väljatoomine ei pruugi ju tegelikult üksikisiku tasandilt vaadatuna üldse tähtis olla, sest keegi ei anna garantiid, et tema elukestvus on just nii pikk. Omavalitsuse jaoks on statistika jälgimine olulisem, eriti pikemaajaliste trendide jälgimine ja nende analüüs.

Vaadates 2013. aasta olulisemaid demograafilisi näitajaid Väike-Maarja vallas, siis oli meil õnne tervitada 48-t uut sündinud elanikku.

Loomulik iive oli negatiivne, sest kahjuks oli meil kurvemaid sündmusi võrreldes eelnevate aastatega rohkem ning meie hulgast lahkus koguni 85 elanikku. Inimesi, kes ennast Väike-Maarja valda sisse kirjutasid oli kokku 85 ning neid, kes lahkusid 215 inimest.

Ka valla enda territooriumil toimusid muutused ning vallasiseselt muutsid elukohta 92 elanikku. Rändesaldole avaldasid eelmisel aastal mõju Tallinna üleminek tasuta ühistranspordile ning näiteks ka see, et Aavere riiklik erihooldekodu Vao külas lõpetas tegevuse.

Vaadates pikemaajalisi trende, siis ainult 7 aastat tagasi oli meil elanikke kokku 5518 (01.01.2014 on meie elanike arv 4701). Olulised on ka meie elanike vanuselised osakaalud. Küllaltki stabiilne osakaal on püsinud vanusegrupis 0-6 eluaastani (2006. aastal oli see 6,4% ning sama on see ka nüüd), tööealiste (19-64 vanused) osakaal on isegi tõusnud (2006. a - 61,1 % ja 2013. a - 62,1%). Nii osakaal kui ka vanusegrupi suurus on tõusnud vanusegrupis (65+) ehk 2006. aastal oli see 16,3% ning nüüd on see 19,9% ehk arvuliselt on täna meie vallas vanuses 65 ja enam kokku elanikke 936. Suurimat muret tuleb tunda just kooliealiste arvu ja osakaalu languse pärast (2006. a osakaal 16,2% ja nüüd 11,6%). Sellest sõltuvad kindlasti meie koolivõrgu teemad, kuid neid tuleb vaadata piirkonnas ka laiemalt, sest küllaltki sarnased trendid on kõigis ümbritsevates omavalitsustes.

Samas, jagades meie vallas sündinute arvu suures plaanis meie valla üldhariduskoolide vahel, on seis üsna normaalne. Juhul kui ühes kalendriaastas sündinuid on 48 (nagu 2013. a), eeldades, et neist umbes 30-32 hakkavad kandma Väike-Maarja gümnaasiumi mütse, siis jäävad veel 16-18 last esimest aabitsat ootama Simuna või Kiltsi põhikoolis. Selline seis tagab küllalt piisavad õpilaste arvud kõigis põhikoolides äramajandamiseks, seda muidugi juhul, kui ei tehtaks keskvalitsuse-poolseid olulisi muudatusi rahastusmudelites. Seega on väga oluline, et meie üldine elanike arv stabiliseeruks ning siin viimastel aastatel sündinud lapsed jõuaks ka meie koolidesse ja nende pered ei lahkuks siit. Kindlasti on see paras väljakutse meile kõigile ning lihtsat valemit selle lahenduseks ei ole.

Valemis on palju muutujaid ning kõiki ei hakka üles lugema, aga kindlasti on selles olulised tegurid: ühised arutelud, erinevate huvidega arvestamine, hea hariduse kättesaadavus, töökohtade säilimine, mitmekesised vaba aja veetmise võimalused ning korralik transpordiühendus suuremate linnadega. Miks mitte ei või mõni noor pere siia kolida lihtsalt sellepärast, et meie lasteaias on piisavalt kohti ning lapsed saavad ka ujuda.

2014. aasta on kultuuriministeeriumi ja Eesti Olümpiakomitee eestvedamisel „Liikumise ja spordi aasta". Teema- aasta eesmärgiks on teadvustada spordi ja liikumisharrastuse tähtsust ühiskonnas ning kutsutakse ellu mitmeid sportliku sisuga ettevõtmisi. Kas võib-olla, et 1. jaanuaril üles tõustes andsid Sa ka ise endale lubaduse: olen 2014 tervislikuma käitumisega? Kui jah, siis on Sind juba spordiradadel nähtud, kui ei, siis on just nüüd õige aeg astuda see kõige raskem esimene samm.

See esimene ja kõige raskem samm ei ole füüsiliselt pikk, vaid pigem raske ja „pikk" emotsionaalselt. Ta ühendab diivani ning koridori kapinurgas seisvad jalatsid. Sealt edasi läheb kõik juba nagu soodsa tuulega. Juhul, kui vajad mõttekaaslasi, siis otsi üles spordiklubide kontaktid ja hakka harjutama.

Tervislikku liikumist!