Indrek Kesküla: oleme igati väärilised ka piirkondlikku tõmbekeskust välja vedama
Paljudes aedades on joonsirgete peenarde vahel töökad käed andmas pisikestele seemnetele võimalust sirgumaks isuäratavateks köögiviljadeks. See kõik toob hinge kevadvärskust ja maalib ka näole naeratuse.
Naeratada võib kindlasti ka selle peale, kui heita pilk tagasi meie inimeste viimase kuu tegudele. Üheks meeldejäävaks hetkeks oli veerandsaja aastase traditsiooniga Wiedemanni keelepäev. Sellel aastal oli meil koostöös Haridus -ja Teadusministeeriumiga võimalus kahel päeval võõrustada suurt hulka inimesi, kes meie keelemere sügavaid seaduspärasusi tunnevad ja meie emakeele kurssi tüürivad. Wiedemanni keelepäevade raames saab meie keeletammik aasta-aastalt täiendust. Kõrguvad tammed kui hiiepuud moodustavad meie emakeelele Väike- Maarjas kauni ja sügava sisu. Nende keeletammede lehed sosistavad grammatiliselt korrektseid lugusid Vabadussõja mälestussambale ja rõõmustavad kui tähistatakse Vabariigi aastapäeva ja Võidupüha. Loomulikult on keeletammed õnnelikud iga isiku üle, kes neid külastab ja neile südamest lihtsa eestikeelse luuletuse ette loeb. Tänavu tehti ka veidi ajalugu: keelekonverentsi ajal tutvustati isegi kahte Wiedemanni keeleauhinna ja laureaatidega seotud raamatut. Neist ühe kirjutas meie keelepäevade üks olulisi eestvedajaid hr Jüri Valge.
Meil aktiivsetest inimestest puudust ei ole ning mõneti tundub, et vanad head ja aktiivsed ajad on tagasi. Oma konverentsi korraldasid nii gümnaasiumi õpilased kui ka 20. aastapäeva pidav Väike-Maarja Naisselts. Kui naisseltsi liikmed ja külalised seltsimajas palgalõhest ja pereväärtuste olulisusest rääkisid, siis võis Väike-Maarja keskväljakul külastada ja vaadata laadakauplejad kui ka Lurichi rammumehevõistlusest osavõtjad. Võib küll pilgata, et meeste poolt vaadatuna, pidasid naised oma „mokalaata" ning naiste poolt vaadatuna, näitasid „noored kuked" oma jõu- ja ilunumbreid. Samas olid mõlemad üritused asjalikult korraldatud. Naiskonverentsi peaesinejaks oli meie europarlamendisaadik pr Siiri Oviir. Lurichi rammumehe võistlustele oli küllalt külma ilma tulnud trotsima 11 meest ning ka 3 sitket naist ning tänu Ants Einsalu eesvedamisele on jätkunud ka Lurichi rammumehe võistluse traditsioon.
Kui nüüd Lurichi teemaga veidi edasi minna, siis Lurichi fondi halduskogu eestvedamisel on toimunud legendaarse rahvuskangelase monumendi rajamisega seonduvad ettevalmistavad etapid. Valminud on monumendi skulptuurse osa eskiisjoonis ja ka seda ümbritseva ala ehituslik eskiisplaneering. Käesoleval hetkel on toimumas avalikustamise protsess ning igal asjast huvitatud inimesel on võimalus teha oma ettepanekuid, milliseks kujuneb meie peamine keskväljak. Otsus on oluline. Esiteks on see ikkagi mõeldud Lurichi, kui eestlaste rahvuskangelase tõekspidamiste ja eluhoiakute esiletoomiseks. Loodan, et monumendi rajamisega suudame Lurichi fenomeni ja ta isiku suuruse uuesti lahti rääkida. Lurichit ei teinud suureks ainult ta füüsilised võimed, vaid eelkõige särav isiksus ja vaim. Kujutagem ette tänasel päeval spordisangarit, kes sooritab maailmarekordeid, kes räägib kümmet keelt, mängib pilli ja peab sütitavaid rahvuslikke kõnesid ning osaleb aktiivselt kogu rahva suunajana tervislikule elulaadile ning pangem see kõik keskkonda, kus õppe- ja ametisutused on võõrkeelsed, ajakirjandus on tsenseeritud, ühiskondlik tegevus piiratud. Teiseks on meie keskväljak oluliste maanteede ristumiskohaks ning siit möödasõitvate inimeste arv on suur. Seega kaunilt kujundatud keskväljak on meie piirkonna mainekujunduselement. Kolmandaks on võimalik keskväljak luua sellisena, et ka meil igaühel oleks mõnus sellel viibida, istuda, vestelda ja ka üritusi korraldada.
Siseministeerium on tõstnud rambivalgusesse omavalitsuste territoriaalse reformi nn tõmbekeskuste Eesti. Paljudel omavalitsusjuhtidel oli võimalus kohtuda selle teema projektijuhiga Sulev Valneriga Rakveres. Selle protsessi lähima aja valguses on võetud plaaniks selgitada välja piirkondlikud tõmbekeskused, et nende piirjoonte baasil ümber kujundada 226-st omavalitsusest väiksem arv (hetkel küll X-arv) omavalitsusi aastaks 2017.
Vähemalt viimase kuu tagasivaates võib öelda, et oleme olnud igati väärilised ka piirkondlikku tõmbekeskust välja vedama: rahvusvaheline keelekonverents, Roheliste Rattaretk, vabariiklik koolinoorte rahvatantsufestival, maakondlik näitemängupäev. Kindlasti ka see, et eestlastena tehti ajalugu Euroopa Noorte Korvpalliliiga U14 vanuseklassi võitmisega ning meeskonnas olnud kümnest poisist 6 õpivad Väike- Maarja gümnaasiumis. Kogu turniiri tulemuslikumaks mängijaks valiti Sten Saaremäel. Leian, et selline tubli tulemus tõestab meie gümnaasiumis olevaid võimalusi: Väärt kool Virumaa veerel.
Edu ja jõudu kõigile enda jaoks oluliste tulemuste saavutamisel!
