Inforikas näitus Eesti rohevööst
Info- ja fotorohketelt näitusestendidelt saavad külastajad teavet Teisest maailmasõjast ja Eesti okupeerimisest, endise Nõukogude Liidu ja ülejäänud Euroopa vahele loodud raudsest eesriidest ning elust selle taga, rangetest piirangutest Eesti rannikualadel ja saartel, nõukogude sõjaväe infrastruktuurist Eestis, nende tekitatud keskkonnakahjudest ja piiritsoonis säilinud rohepärandist. Pärandkultuurina Eesti rohevöös on esile tootud Saka mõisa, Käsmu meremuuseumi ja Hiiumaa militaarmuuseumi.
Avamisel näidati ka ka näituse osaks olevat 20-minutilist lühifilmi "The Estonian Green Belt" ning tutvustati näituse juurde kuuluvat sama pealkirjaga raamatut. Näitust kommenteeris Eesti rohevöö projekti juht ja näituse autor, Eesti Maaülikooli professor Kalev Sepp. Kohal olid ka tema kolleegid - projektitöös osalenud Heikki Bauert ja Henri Järv.
Sepp tutvustas suuremat projekti, mis hõlmab Euroopat ja sealhulgas ka Baltikumi. Projekt on osa Euroopa Liidu Balti mere regiooni programmist aastateks 2007-2013. Projekt algas ligi kuus aastat tagasi. "Mõtlesime, et oleks tore kogu rannik Narva-Jõesuust Sõrve sääreni läbida," rääkis professor Kalev Sepp. Suure osa tööst moodustaski rannikuala inventeerimine, lisaks raamatu koostamine, dokumentaalfilmi loomine ja näituse kokkupanek.
Euroopa rohevööndi mõte ulatub Sepa sõnul 1970ndatesse aastatesse, kui Lääne-Saksa üliõpilased avastasid, et rohevöös on linnuliikide arvukus suurem kui mujal. Kui Berliini müür langes, võtsid sama teema üles Saksa looduskaitseorganisatsioonid. Kulus kümmekond aastat, kuni jõuti otsusele, et seda teemat tuleks põhjalikult uurida ja kaitsealad kaardistada. 2002. aastal saigi alguse Euroopa rohevöö projekt, kuhu Eesti kuulub kolmest piirkonnast viimasena, mida põhjalikult uuriti.
"Arvan, et see on suurepärane idee," ütles Kalev Sepp. Projekt on saanud toetust Lõuna-, Kesk- ja Põhja-Euroopas. Eestis on rohevöö laius 25 km, kus kokku on nüüdseks ligi 40 kaitseala.
"Eestimaal pole tehtud uuringuid sõjaväebaaside kohta," rääkis Sepp. Ta nimetas heaks infoallikaks Hiiumaa meest Jüri Pärna, kellel on nõukogude sõjaväe kohta kogutud palju andmeid. "Eestis pole osatud militaarobjekte nii hästi kasutusele võtta, nagu on teinud lätlased," ütles Sepp. Lätis on need turismiobjektideks saanud.
Eesti rohevöö projektiga töötas hulk Eesti Maaülikooli töötajaid ja tudengeid. Kalev Sepp rõõmustas, et erinevalt paljudest projektidest, mis lõpuks kappidesse ladestuvad, on sellel koos näituse ja filmiga parem saatus. Näitus läheb edasi Vormsi saarele. "Projektil on palju tagasisidet ja kui raha jääb üle, siis on Interregi peakontor (Euroopa Liidu rahastaja) nõus seda edasi toetama," rääkis Sepp. Teine võimalus on jätkata projekti Eesti-Läti-Vene koostöös.
