Inimesed räägivad oma elust positiivselt
Nädalaga kogutud rohkem kui saja inimese mälestusi analüüsitakse teemade kaupa ja talletatakse muuseumi kogudes aastateks.
„Me tegime tuhandeid pilte, üle saja intervjuu ja kogusime videomaterjali, kasutame seda materjali teemade kaupa ning see on osa Eesti kultuuriloost, eraldi Mäetaguse eksponeerimist ei tule,“ ütles ERMi teadussekretär ja uurimisühma juht Agnes Aljas. Muuseumitöötajad uurisid inimestelt, millised on olnud nende elumuutused nõukogude aja lõpust tänapäevani.
Aljase sõnul on mingil moel kõik Eesti kohad sarnased ja erinevad: „Mäetaguse lugu on erinev selle poolest, et siin on palju inimesi, kes on sugupõlvi elanud ühe koha peal. Kaevandus on inimeste elus nii igapäevane, et sellest eraldi ei räägitagi.“
„Mäetaguse vallas on inimesed olnud avatud ja sõbralikud, selline hea positiivne õhkkond torkab silma. Meie ekspeditsioonil on läinud väga hästi,“ ütles ERM teadusdirektor Pille Runnel. Tema ja muuseumi filmi- ja videoosakonna juhataja Maido Selgmäe jälgisid läbi kaamerasilma terve päeva Tagavälja talus perekond Niine tegemisi.
„Üks päev ühe pere elus on meie uurimuste alateema, siia alla kuuluvad ka toiduvalmistamine ning leivategu, mida saame võrrelda põhjamaadega ühises leivategemise projektis,“ ütles Runnel. Videokaamera valvsa silma all leiba küpsetanud Vilve Niine tunnistas, et algul käed natuke värisesid küll, kuid hiljem harjus pere kaamera pideva kohaloluga ära.
„Erinevalt tõsielusaadetest ei roni me kaameraga inimese maga-mistuppa ega eksponeeri üles-võetut televiisoris,“ ütles Runnel. „Jäädvustatut säilitatakse arhiivides ja avaldatakse näiteks fotodena näitustel. Tänapäeva tuleb jäädvustada ja uurida, sest kõik kaob nii ruttu. Inimestel on millegipärast arvamus, et muuseum tegeleb minevikuga. Seda ka, aga rohkem tegeleb muuseum tulevikuga – me jäädvustame tulevastele põlvedele Eesti lugu.“
Põhjus, miks ERMi töötajad Mäetaguse valla inimeste tegemisi jälgisid, on selles, et samalaadseid ekspeditsioone on siinkandis ka varem tehtud ning nii on võrdlusmaterjali ja võimalus luua järjepi-devus ühe paiga uurimises.
Muuseumi huvi oli koguda ka esemeid. „Oleme huvitatud näi-teks 1990. aastatel kasutusel olnud šampoonipudelist või talongiajal soetatud kaubast,“ ütles Runnel. Muuseumi töötajad kohtusid ühe mehega, kel talongiajal soeta-tud asju ka alles oli, kuid et neid oli veel igapäevaelus vaja, jäid need muuseumile annetamata. Muuseumile kinkisid inimesed kolmekümne eseme ringis.
Seekordne ekspeditsioon oli eriline ka selle poolest, et peale mälestuste koguti ka helisid: Ameerikast Eestisse elama tulnud helikunstnik John Grinvich ja ERMi teadur Taavi Tatsi sõitsid päevast päeva ringi ja jäädvustasid Mäetaguse valla helisid - tulevikus saab neid näiteks näitustel tausta-helidena kasutada.
Runnel avaldas kahetsust selle üle, et lõhnu pole õpitud veel salvestama, värskelt küpsetatud leiva lõhn lisaks leivateo ajal tehtud piltidele rohkem autentsust.
ERM taaskäivitas oma välitööde programmi kolm aastat tagasi. Mäetagusel kogus infot 15-liikmeline uurimisrühm: ERMi teadurid, ülikoolide etnoloogia-, antropoloogia- ja folkloristikatudengid.
