Inimesed vallavolikogus - kes nad on?

AIN KABAL
Sünnilt olen Pärnu poiss (10. juunil 1962), sealsamas lõpetasin ka keskkooli. Edasi tuli Tartu ja sealse ülikooli õigusteaduskond, mille lõpetasin 1985. aastal. Tartu Ülikooli juures sai kaugõppe korras läbi tehtud ka aspirantuur.

Esimene töökoht peale ülikooli lõpetamist oli Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Teadusliku Uurimise Laboratooriumis kriminalistika vanemeksperdina.

Käesolevast aastast olen Viru Keemia Grupi õigusosakonna juhataja. Mul on au olla Sri Lanka aukonsul Eestis. Vahepeale jäävad aastad advokaadibüroosid juhtides, juristitöö, kaubandus- ja äriõiguse õpetuse jagamine erinevates kõrgkoolides ja töö Erakonna Eestimaa Rohelised peasekretärina.

Harku valla täieõiguslik kodanik olen aastast 1995, kui jõuluks oma Rannamõisa koju kolisime. Oleme abikaasaga kasvatanud suureks 3 last, üks neist on meid teinud juba ka õnnelikeks vanavanemateks. Kaks nooremat järeltulijat alles õpivad - üks Londonis ülikoolis kulinaariat ja teine Tartu Ülikoolis juristiks. Proua Marika Kabal tegeleb patsientide ehk siis meie õiguste eest seismisega tervishoius.

Harku vallavolikogu liikmeks saamine ei olnud mulle kindlasti eesmärk omaette. Tahtsin lihtsalt saada reaalset kaasarääkimis- ja otsustusõigust oma külarahva nimel. Kandideerisin koos mõttekaaslastega viimastel kohalike omavalitsuste valimistel Erakond Eestimaa Rohelised nimekirjas.

Saime vallaelanikelt suhteliselt suure toetuse ning tänu sellele on meie vald kindlasti rohelisem ja inimsõbralikum kui nii mõnigi teine.

Et rohelistest osutusin valituks mina üksi, siis sõlmisime teiste valla arengust huvitatud poliitiliste jõududega koostööleppe edasise tegutsemise osas, kuhu sai kirja enamik roheliste valimislubadusi.

Ligi kaks aastat juhtisin volikogu maa- ja keskkonnakomisjoni, äsja valis volikogu mind revisjonikomisjoni esimeheks.

Volikogu paneb paika valla arengusuunad ning tegevuskava eesmärkide saavutamiseks. Iga-aastaselt kinnitatakse eelarve, mis toetab tegevuskava. Minu hinnangul on see töö meil päris hästi korraldatud, seda suuresti ka tänu huvigruppide sisulisele kaasamisele.

Kuigi tegevuskava 100 %-lisest täitmisest veel rääkida ei saa, on algatused ja üldine suund kahtlemata õiged ning leidnud külarahva toetuse. Seetõttu saime 30. juunil peetud volikogu koosolekul südamerahuga kinnitada valla 2010. majandusaasta aruande, mida märkusteta toetas audiitori hinnang ning revisjoniakt.

JAANUS HÄRMS
Olen sündinud 1973. aastal Tallinnas ning hetkel 38-aastasena noorim Harku vallavolikogu liige. Kooliteed alustasin Mustamäel, sealt edasi läksin TSIK-i korvpalli erialale. Korvpallis olen mitmekordne Eesti noortemeister ning mänginud ka Eesti noortekoondises koos Martin Müürsepaga.

Tavaelus töötan kohtutäituri abina, vallavolikogus olen aga kolme komisjoni (ehitusja planeerimis-, majandusning revisjonikomisjoni) liige.

Harku vallaga olen seotud sünnist alates - meie pere suvekodu on Vääna-Jõesuus. Püsivalt asusin siia elama kuus aastat tagasi, nüüd juba Vääna küla elanikuna. Peres kasvab kolm toredat poega, kellest kaks vanemat käivad juba koolis.

Volikogu liikmeks kandideerisin meie Vääna küla toredate inimeste innustusel. Tahtsin kaasa rääkida ka terve valla tuleviku asjus - et säiliks kõik see, mille pärast me siia elama oleme tulnud, et planeeringud ja investeeringud oleksid mõistlikud, jätkusuutlikud ja meie kodanikele suunatud.

Juba enne volikokku minemist üritasin oma inimeste heaks üht-teist ära teha ja õnnestuski Vääna küla kortermaju maaküttele üleminekuga energiatõhusamaks muuta. Volikoguski olen tegutsenud põhimõttel, et meie tegevuse tulemus oleks inimeste elujärje paranemine. Volikogu otsustest rääkides ei saa neid liigitada olulisteks ja vähemolulisteks - iga otsus on kellelegi oluline ja vajalik, kuigi vahel võib see mõnele ka valus olla.

Kõige rohkem rõõmu tunnen aga sellest, et kaotasime kodude maamaksu, vallas on ehitatud palju korralikke kohalikke teid ja oleme saanud juurde ning saame veelgi uusi lasteaiakohti.

Teha on aga ka palju: kehtestamist vajab valla uus üldplaneering. Suures plaanis on aga tähtis jätkata alustatuga, eriti sellega, mis on seotud lasteaiakohtade, asumite heakorra ja meie rahva heaoluga üldiselt.