Inimesed vallavolikogus – kes nad on?
Sündisin Tallinnas 1940. aastal, elasime tollase Sossi vabriku kõrval tööliskvartalis. 1959. aastal lõpetasin Tallinna Reaalkooli ja viis aastat hiljem Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusinsenerina. Esimene töökoht oli tehas Metallist, kus töötasin peainsenerina 12 aastat. Siis juhatasin 5 aastat vabariikliku trusti Santehmontaaž. 1985. aastast alates olin viisteist aastat riigitööl, jõudsin olla nii aseminister kui ka valitsuse liige.
Viimased 12 aastat olin tööl Kunda Nordic Tsemendis. Pensionile jäänuna löön kaasa Ehitusmaterjalide Tootjate Liidus, Betooniühingus ja Eesti Korvpalliliidus. Harku vallaga olen seotud 1968. aastast, kui ehitasime aiamaja Vääna-Vitisse. Valla püsielanik olen 2002. aastast, kui sai valmis meie pere kodu Tabasalus Tooma teel.
Harku vallavolikogu liige olen aastast 2005 - tahtsin oma elukogemuste ja teadmistega olla valla otsuste tegemise juures. Töö volikogu ehituse- ja planeerimiskomisjonis on olnud väga huvitav. Ehitusbuumi aegu taheti ehitada ka rohealadele 4-5 korruselisi elumaju, see tekitas palju intriige ja sai selgeks valla ehitusmääruse koostamise ja valla uue üldplaneeringu vajadus.
Tänaseks on valla uus üldplaneering volikogu poolt vastu võetud ja avalikul arutelul tekkinud vaided maavanema arbitreerida. Vastu on võetud ka valla arengukava aastaiks 2011-2037, mis paneb tuleviku üsna täpselt paika.
Samuti on hea, et tänavuse aasta eelarve sai vastu võetud reaalsena.
Valla veeküsimused on tõsiselt käsile võetud. Valminud eksperttöö Tabasalu ja Rannamõisa piirkonna veevarustuse kohta laseb õigesti orienteeruda uute planeeringute vastuvõtmisel.
Tänavu peame valmis saama uue ehitusmääruse, käsil on tennisehalli ja staadioni rekonstrueerimine.
VAL RAJASAAR
Sündisin 1968. aastal Tallinnas, kuid mõistuse kodupaik on suvekodus Läänemaal, Teenuse külas Kasari jõe ääres. Seal sain loodusega sõbraks läbi vanaisa ja isa jahilkäikude, ema ja vanaema taimetarkuste. Kõik see pani paika minu maailmapildi - kuidas Eesti mitmekesises looduses inimene peab mõistlikult ja vastutustundlikult toimetama.
Õpingud Tartu Ülikooli bioloogiateaduskonnas jäid sõjaväeteenistuse tõttu pooleli. Huvi looduse vastu viis mind Eesti Loodusmuuseumisse, kus töötasin taksidermiasektori juhatajana Viimased kakskümmend aastat juhin sõpradega koos asutatud MTÜ-d Studio Viridis Loodusharidus. Meie töö on näiteks Tabasalu Looduspargi õpperada ning Muraste Looduskool.
Harku vallaga olen seotud 1990. aastast, mil sattusin toimetama oma toonase äia Ülo Vinteri suvilasse Murastes. Alaliselt elama kolisin Muraste mõisaparki 2000. aastal, ostsin osa vanast väärikast hoonest, mida renoveerin. Poeg teenib aega mereväes ja tütar käib viiendas klassis. Elutee kaaslane toimetab teaduse populariseerimise ja noorteadlaste toetamisega. Volikokku kandideerisin sõprade soovitusel, olen siin maaja keskkonnakomisjoni liikmeks. Näen oma missiooni volikogus aruka maa- ja looduskasutuse suunamisel. Olen kaasa löönud uue üldplaneeringu jaoks rohevõrgustiku teadusliku uuringu koostamisel ning uhke selle üle, et Harku vald on seni hoidnud kindlat joont mitte järele anda rohevõrgu vastuseisjaile. Mul on hea meel, et Suurupisse moodustati kaitseala, et algatasime Sõrve kaitseala loomise. Hea on näha, kuidas külaseltsid ja Muraste KS-i poolt kokku kutsutud ühine ümarlaud on toeks volikogule ja valitsusele. Koostöö vallavalitsusega on väga hea, kuid häirib see, et volikogus tehakse viimasel aastal otsuseid suuresti komisjonides, mitte ei arutata saalis. Uue üldplaneeringu kehtestamine on ülioluline, kuid kuna see on pikale veninud ja vahepeal toimunud üsna palju muutusi, siis pean õigeks see enne kehtestamist uuesti avalikustada.. Lisaks detailplaneeringutele peaks avalikustama ka teede ja trasside projektid. Tunnen, et otsustajate vastutus ei kesta mitte ainult neli aastat vaid see on eluaegne ja järglastele pärandatav. Maa ja loodusvarad ei ole esivanematelt päranduseks saadud, vaid laenatud meie lastelt.
