Investorteeninduse võimalikkusest Saaremaal
Hetk on sobilik, kuna möödunud nädalal anti maakondlikule arenduskeskusele, Kuressaare linnale, Kaarma, Kärla ja Orissaare vallale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis üle tunnistused investorteeninduse programmi eduka läbimise kohta. Seda vahefinišit ülemäära tähtsustamata võib öelda, et teooriat on nüüd tutvustatud, kuid praktikas aitavad edasi vaid vaist ja loogika ja tänu saadud tagasisidele omavalitsustelt loodetavasti ka riik.
Teadlikum lähenemine investoritele
„Oleme välisinvesteeringute poolest 20 aastaga jõudsalt arenenud, kuid edasi liikumiseks tuleb meil investoritele läheneda juba teadlikumalt," ütles majandusminister Juha Parts tunnustusüritusel. Tõlgendades väljaöeldut võib piltlikult tõdeda, et seni on toimunud omamoodi lahmimine ja investorteeninduse programmi ellukutsumist saab vaadata kui riigipoolset katset lõpuks kaost ohjata ja sarvist haarata. Ei ole vist omavalitsust, kus juhtkond ei ole siiralt soovinud ettevõtlust toetada või nimetanud töökohtade loomist olulise prioriteedina. Nii näiteks on ka Kuressaare linna koalitsioonileppes lubadus lisada koduleheküljele investorile mõeldud liides maakasutusotstarvete infoga. Mis, kuidas ja miks - need on aga juba küsimused, millele vastates kuuleme reeglina palju segaseid uitmõtteid. Riik on sarnases seisus. Ettevõtluskeskkonna toetusskeemidega seonduv on kui sangata sangpomm - kaalu justkui oleks, aga haarata ei oska kuidagi.
Kui investorteeninduse programm aitas kohalikel omavalitsustel mõista, mille põhjal valib ettevõtja asukohta, milline on sobiv kinnisvara või kuidas investorite leidmine käib ja mida tuleb neile pakkuda, et otsustusprotsessi oma kasuks mõjutada, siis tuginedes saadud tagasisidele omavalitsustelt saab nüüd ka riik enesekindlamalt kujundada ettevõtluskeskkonna arendamiseks mõeldud toetusskeeme.
Välisinvestorite olulisus
Investorteeninduse programmi fookus on suunatud välisinvestoritele. Et miks, kui ka kohalik ettevõtja loob töökohti ja panustab regionaalarengusse? Aga eelkõige seetõttu, et kaasata välismaiseid otseinvesteeringuid. Kuna Eesti siseturg on väike, suunatakse enamus riiki tehtavatest investeeringutest eksporttoodangu valmistamiseks. Riiki toodav kapital, ekspordimahtude suurenemine, välisfirmade siia laekuv maksuraha, püüdlused luua kõrgema lisaväärtusega töökohti - kõik see on naljaga pooleks ka retseptis, kuidas jõuda viie rikkaima riigi hulka.
Tulles tagasi majandusministri mõtete juurde, toimub välisinvesteeringute püüdmisel mäng kõrgliigas juba aastaid. Vaadates konkurente leiame enda kõrvalt riigid nagu Poola, Tsehhi või nüüd juba ka Türgi. Et positsioneerida Eestit või üldse selgusele jõuda, kas Saaremaa ka pildi servale mahub, tuleb vaadata asja eemalt. Programmi raames osalesin õppereisil Tšehhi Vabariiki. Õppereis baseerus Tšehhi investeeringute ja arenduse agentuuri CzechInvest viimase kümnendi edulugudel, kust ei puudu tuhandete töökohtade kaupa maailmakuulsaid kaubamärke nagu Panasonic, Foxconn, IBM, Siemens jpt. Eesti ja Tšehhi täiesti erinev lähtepositsioon investorteeninduse osas aitas isegi paremini mõista võimekate välisinvestorite olemust. Näiteks ainuüksi asukoht Euroopa südames, nagu tšehhid ise tavatsevad öelda, ei garanteeri välisinvestorite silmis veel olulisi konkurentsieeliseid naaberriikide ees - ülioluline on koordineeritud koostöö riigi ja omavalitsusüksuste vahel ühiste eesmärkide nimel. Olla nähtav välisilmale tähendab riigipoolset tsentraliseeritud infokanalit. Ei ole mõeldav, et üks väike omavalitsus suudab maailmamastaabis tähelepanu tõmmata. Pigem võib selline kemplemine tuua kahju kogu riigile.
Kui programmiga tutvudes tekkisidki kõhklused, et mis kasu saaks olla Euroopa mõistes ambitsioonikate tehnoparkidega, logistikakeskustega ja megatehastega tutvumisest maakondlike arenduskeskuste konsultantidele ja väikeste omavalitsuste ametnikele, siis kaliibrivahe oligi see, mis meie oma võimalustele mõtlema pani. 25 000 töötajaga tehaselinnakud ei ole kunagi meie teema, kuid paralleele aitab tõmmata tähelepanek, et iga järgnev esitlus mõnest piirkonnast või linnast rõhus oma esimesel slaidil unikaalsele asukohale ja sellega seotud eelistele. Nähes, miks üks või teine välisinvestor valitud asukoha kasuks otsustab, aitab analüüsida, millistele investoritele ja mida suudame meie pakkuda Eestis, ka pealinnast kaugemates omavalitsustes.
Saaremaa mahub pildile
Meenutagem möödunud aasta septembris SaareMaaPäevade raames toimunud ettevõtluskonverentsi, kus suurettevõtja Joakim Helenius juhtis tähelepanu kõrge lisaväärtusega töökohtade võimalikkusele Saaremaal, arvestades juba toimivat Saaremaa brändi ja siinset käsitööoskust. Saare Paadi juhatuse liige Peeter Sääsk tutvustas samal üritusel oma visiooni Saaremaast kui väikelaevaehituse mekast. Selge, et me ei mängi samas liigas Tšehhi ja Poolaga - meil on hoopis teine mäng. Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse, kohapeal antava erialahariduse ja juba tegutsevate ettevõtete näol on meil olemas tugev baas luua ühes konkreetses valdkonnas - väikelaevaehituses - uut hingamist. Kuigi nimetatud valdkond tundub esmapilgul maakonnale jõukohane, tuleb nentida, et välisinvestor ei tea meist ega siin pakutavatest võimalustest kuigi palju. Kuvand Saaremaast on tugevalt turismikeskne. Mis puudutab sobivat ärikinnisvara, siis investorteeninduse koolituse raames keskenduti eelkõige partnerlusele „riik - kohalik omavalitsus" ja kaardistades ettevõtluseks sobivaid alasid, eelistati just hoonestamata vabasid riigi maid. Analüüsides välisinvestoritele sobivaid perspektiivseid tootmisalasid Kuressaares, tuleb aga tõdeda, et suur osa sobivatest kinnistutest on eraomandis. Omanikega suheldes on need ka põhimõtteliselt saadaval. Ja kui tootmisalade valiku osas ei saa era- ja avaliku sektori koostööst üle ega ümber, siis ühiselt tuleb panustada ka ettevõtjale suunatud mainekujundusse.
Investorteeninduse programmi edukalt läbinud maakondlikud arenduskeskused ja omavalitsused on edaspidi üheks osaks suuremast struktuurist, mida peaks koos hoidma hakkama EAS. Suure tõenäosusega suunatakse edaspidi enamus väikelaevaehitusvaldkonda kompavaid investorpäringuid Saaremaale. Meie ülesanne on pädevalt reageerida. Mis puudutab aga riigipoolset rahalist tuge infrastruktuuri investeeringutesse ettevõtlusalade ettevalmistamisel, siis Euroopa Liidu uue eelarveperioodi meetmekavade koostamine käib. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on tänu programmile saanud esmase ülevaate võimalustest ja vajadustest ja loodame, et riik panustab heldelt seatud eesmärkide elluviimisse.
