„Ja hõbedat… ja kulda…“
Koduloohuvilistele on Arne tuntud eeskätt harrastusarheoloogina ning mitme kohaliku muistise avastajana. Lastevanematele ja Harmi vilistlastele meenub ehk kunagine ajalooõpetaja.
Loodusesõbrad aga teavad teda kohalike soode ja rabade parima eksperdina. Paljudel on olnud võimalus osaleda Arne Kivistiku juhendatud orhideematkadel.
Autor alustas järgmise mõttega: „Mees peab oma eluea jooksul ehitama maja, kasvatama üles poja, kirjutama raamatu ja saama ordeni". Seda rada pidi on A. Kivistik ise ka käinud. Seekord siis oli järg raamatu käes.
Autor ise kirjeldab lühiromaani sisu nii: „See kajastab lähimineviku sündmusi, kus peategelase silmade läbi saab lugeja heita pilgu meie kodumaa pöördelistele aastatele, elada kaasa maaelu hääbumisele ja tärkavale detektorismiharrastusele".
Põnevat lugemist pakub olustik, mille märksõnadena võib nimetada rahareformijärgset maaelu, KGB-d, NKVD-d, KaPo-t.
Südamesse minev vanamammi, kes surmani vaatab aknast paistvat sihti rabasaarel asuvale miskile, kust peaks algama revolutsioon, ta mälestused julmast EV ajast. Autobiograafiat raamatust otsida ei tasu. Mõistagi on mõned elus kogetud seigad olnud inspiratsioonilätteks, kuid autor on ka neisse lisanud enda fantaasiat. Raamatu autori kriitiline sõber Enda Pill liigitas raamatu rahvaraamatu valdkonda. Seda on hea kerge lugeda, samas on seal ka põnevust, mis lugemishuvi hoiab ning pakub ka mõtlemisainet.
Arne Kivistik on tuntud hea humoorika jutu poolest. Tema hea jutustamisoskus oma isiklikest kogemustest suhetes looduse ja inimestega köitis kokkutulnuid pea mitmeks tunniks.
Raamat oleks pidanud trükisoe olema juba kolm aastat tagasi, kuid asjaolud kujunesid selliselt, et võimalik oli see alles nüüd. Vahepeal tekkinud soov raamatule ka teine osa kirjutada, sai selle ajaga otsagi. Siiski on autoril mitmeid teisi huvitavaid plaane, mis andsid põhjust loota, et see ei jää tema viimaseks teoseks.
Iga huviline sai osta raamatu koos kirjaniku autogrammiga. Kuna raamatud on varustatud kuld -ja hõbemüntidega, kuhu peale autor oma mälestuse kirjutas, siis tekitas põnevust see, kuidas kõik raamatuhuvilised ikka kuldmündiga raamatut soovisid!
