Jaagupipäeval selgitati välja Päinurme piirkonna tublimad vikatiga niitjad

26. juuli vihmaselt päiksepaistelisel pärastlõunal tähistati Päinurme koduloomuuseumi eestvedamisel kesksuvepüha ehk jaagupipäeva. Eesti rahvakalendri järgi oli jaagupipäev heinatööde lõpu ja viljalõikuse algusdaatum. Jaagupipäeva järel polnud enam piisavalt heinakuivatusilmasid, ka arvati, et Jaagup pistab raudvarda heina - seda on paha niita ja see pole loomadele maitsev.

Koju toodi maagiline viljapeotäis, mis pandi aita või majapalkide vahele. Sel päeval söödi värsket kartulit, üldisemalt aga värsket kala. Oli veel üks maagiline tava: naised pöörasid käte vahel kapsapäid, et need suured pead kasvataksid. See päev andis uskumuse kohaselt juur- ja puuviljale õige maitse. 19. sajandil uuendati või lõpetati rendilepinguid, mistõttu jaagupipäev kuulus kolimispäevade hulka. Samuti kadus ära keskhommikune puhkeaeg.

Päinurmes peetud jaagupipäev sai alguse mudilaste jalgpallilahinguga. Võistlustules heitsid rinda meeskonnad Kaseviht ja Äike. Pallilahingule järgnevalt tutvustati koduloomuuseumi esisel platsil heinatöö ja jaagupipäevaga seotud rahvakombestikku, vanu põllutööriistu ning 19. sajandil elanud talurahva kesksuviseid harjumusi. Sellekohaseid teadmisi andsid kohaletulnutele edasi Kalle Jürgens, Ründo Mülts ning Märt Kuusik. Loeng-õpitoale järgnevalt sai alguse oskajatele mõeldud vikatiga niitmise võistlus. Tänapäeval on vikati kui aastasadu tuntud töövahendi eemale tõrjunud trimmerid, muruniidukid ning kõikvõimalikud võimsamad niidumasinad. Seetõttu oli igati põhjendatud taolise võistuniitmise korraldamine.

Margus Läätse eestvedamisel selgitati välja Päinurme piirkonna tublimad vikatiga niitjad. Meestest paistsid niiduvahendi suurepärase kasutamisega silma Taavi Põldsamm, Margus Liebanau, Märt Kuusik ja Valdo Mülts. Naistest olid tublid niitjad Eha Siiber, Maarja Koivuoja, Riina Pähkel, Oliivia Kaju ja Linda Gents. Niiduvõistlusega samal ajal oli mudilastel võimalik tindi ja sulega kirjutada ning vahatemplit lüües proovida täita vanu rendilepinguid. Ürituse lõppedes mängiti Ülle Mültsi pillilugude saatel ühiselt vanu talurahvamänge, otsiti mõisapargis kadunud aardeid ning premeeriti tublimaid jaagupipäevalisi. Lisaks loositi kohaletulnute vahel peaauhinnana välja jaagupipäeva kapsapea.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et veedetud sai tore suvine õhtupoolik meie oma rahvakultuuri seltsis. Suured tänud kõikidele kohaletulnutele ürituse edukale kordaminekule kaasaaitamise eest!