Jaak Salumets: üha rohkem sõltuvad omavalitsused keskvõimust
Olite Viimsi Vallavolikogu liige aastatel 2002-2007 ning pärast nelja aastat Riigikogus olete tagasi. Kui võrrelda Viimsit näiteks aastatel 2003 ja 2013, siis mis on teie hinnagul kõige olemuslikumad muutused, peale selle, et rahvast on tublisti rohkem? Kaua olete ise viimsilane?
Faktiliselt olen viimsilane aastast 1973. Koht, kuhu rajasin suvekodu (suvila), muutus nii hingelähedaseks, et mõtted koduloomisest mõlkusid pidevalt alateadvuses.
Aastast 2000 said minust ja minu perekonnast täieõiguslikud Viimsi valla elanikud.
See poliitika, mis aeti 2002-2007, oli minu jaoks külapoliitika periood. Reformierakond oli nendest jõududest kõige organiseeritum. Isamaaliit oli siis oma tee alguses. Omaette nähtuseks olid Viimsi ettevõtjad, kelle huvid olid kõige selgemini majandusliku orientatsiooniga. Riigikogust tulles tunnetasin Viimsi arengut nii poliitiliselt kui ka majanduslikult, sotsiaalselt ja infrastruktuuriliselt.
Olgugi, et järgmised neli aastat olin parlamenditööl, olin ma sel ajal ka Viimsi Reformi juhatuse esimees. Minu jaoks oli see aeg eriti raske, sest Reformi olid tabanud poliitilised tagasilöögid. Meeskonna edasine motiveerimine muutus raskeks, kui mitte võimatuks. Arvan, et tulime toime.
Uued lasteaiad, koolid, ehitised, teed - need olid märksõnad muutuste osas. Teisalt oli minu jaoks ohu märgiks rahvastiku järsk kasv. See on otsene surve kogu poolsaare infrastruktuurile! Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi uuendamine oli hädavajalik. Aja nõue oli ka finantsjuhi koha loomine valla rahaasjade korras hoidmiseks.
Valitsemiskultuur ja -kvaliteet olid liikunud positiivsuse suunas. Poliitilised jõud olid selgelt formeerunud. Eriti jõuliselt formeerus Isamaaliit. Ka ettevõtjad oma vanas hiilguses olid tüüri juures. Lisandusid sotsiaaldemokraadid ja uuesti tuli poliitilisele kaardile Keskerakond.
Mida annab Riigikogu kogemus kohalike probleemide nägemisel ja lahendamisel? Võimukooslused Toompeal ja omavalitsustes on ju erinevad paljudes paikades ning küllap on see vältimatu ja ka vajalik.
Riigikogu kogemus andis selge nägemuse, et võimukooslust Toompeal ja omavalitsusi ei saa suures pildis ühte patta panna, kuid mida aeg edasi, toimub lähenemine, tahame seda või mitte. See tuleneb meie väiksusest. Üha rohkem sõltuvad omavalitsused keskvõimust. Kui oli masu, siis andis riik selge sõnumi - laenupidu on läbi. Sellega pidi arvestama ka Viimsi vald.
See on selge näide keskvõimu rolli kasvamisest. Ka suur poliitika on üha rohkem ja rohkem tungimas omavalitsuste päevapoliitikasse. Eriti on see tunda meie omavalitsuses. Ma pooldan meilt Riigikogusse valitud saadikute praktilist osavõttu volikogu tööst.
Oleme püüdnud Viimsi Teatajas vältida otsest erakondade promomist, samuti parteidevahelist arveteklaarimist, kuigi mõni erandlik lugu on ka läbi lipsanud. Paraku sellist müstilist olendit nagu täiesti sõltumatu vallaleht, mida annab välja vallavalitsus, pole olemas. Koalitsiooni ja opositsiooni erimeelsused on loomulik asi, mida aga peate praeguse volikogu tugevuseks, mida nõrkuseks?
Sooviksin, et koalitsiooni ja opositsiooni vaheliste vaidluste ja erimeelsuste lahendamine toimuks poliitilise kultuuri uuel tasemel.
Mitte ärapanemisega ega konkurenti avalikult mõnitades. Ära tee seda teistele, mida sa ise ei soovi endale. See on vana tarkus ja kui sa seda õpetust ei täida, tuleb see sulle kõik endale topelt tagasi. Hea tava kohaselt peaksid opositsiooni saadikud olema kaasatud komisjonide töösse. Meil kahjuks see tava ei toimi, välja arvatud mõned väikesed erandid.
Meil on lisandunud sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond. See muudab volikogu töö huvitavamaks, kaasates ka teisi maailmavaatelisi tahke.
Mullu jaanuaris asusite tööle Spordikoolituse ja Teabe Sihtasutuses, kus Teie ametinimetus on laste ja noorte saavutusspordi projektijuht. Kuidas see töö kulgeb?
Tegelikult on minu vastutusalas suured pallimängualad ja ka noorte saavutussport. Eesti spordis seisavad ees muutused. Üks olümpiatsükkel lõppes, teine algas. Meie rahvaarv on langusspiraalis ja iga noor, kes on pühendunud spordile, on väga hinnatud.
Samas on meil tegelikult kõige olulisem tulevaste põlvkondade tervis ja spordil ning liikumisharrastusel on siin väga tähtis roll.
Tahaks uskuda, et ka meie valla juhid on selle probleemi teadvustanud ning suhtuvad ka täie tõsidusega laste tervisesse ja arengusse.
Tagasi Viimsisse - paluks mõned olulisemad märksõnad, millisena tahate koduvalda tulevikus näha?
Rohelise, inimsõbraliku ja lasterikkana.
Veebruaris 2009 ütlesite intervjuus Andrus Nilgile järgmise lause: "Ma ei pea olema esimene ega karda olla ka viimane. See on mu elukreedo." Kas see kehtib jätkuvalt?
See elukreedo on mind hoidnud eluteel tasakaalus vaatamata raskustele, mis on tulnud ületada.
