Jaan Teemant leidis koha postmargisarjas „Eesti Vabariigi riigipead“

24. septembril, Jaan Teemanti 140. sünniaastapäeval, andis Eesti Post sarjas „Eesti Vabariigi riigipead 1918-2018" välja kaheksanda margi, mis pühendatud mitmekordsele Eesti riigivanemale, kes üksiti oli Saue valla kohalik mees.

2008. aastal alguse saanud ja terve dekaadi kestev margisari pühendatakse 100 aasta jooksul Eesti riigipeana tegutsenud isikute auks. Stenbocki majas toimunud Teemantile pühendatud margi esitlusüritusel, kus peaminister Andrus Ansip võõrustas ajaloolasi, filateliste ja muu hulgas ka Jaan Teemanti otseseid järglaseid, nentis Ansip, et ennesõjaaegsetest riigivanematest on peamiselt tuntud Tõnisson ja Päts. „Kuid seda, et Teemant oli kauem ametis kui Tõnisson, ei tea paljud Eesti tipp-poliitikudki.

Teemant sai advokaadina põllumehi kaitstes küllalt kiiresti tuntuks ja me võime teda pidada esimeseks demokraatlikult valitud liidriks Eestis," ütles peaminister, pidades silmas 1905. aasta aulakoosolekut Tartus.

Teemant kuulus aastatel 1917-1919 Maanõukokku, oli aastatel 1919-1920 Asutava Kogu ja aastatel 1923-1934/1937 II-V Riigikogu liige ning 1918. aastal Eesti Vabariigi prokurör. Ta osales 1920. aastal vastu võetud Eesti I põhiseaduse koostamises. 1932. aastal sai Teemantist Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor. Teemanti vangistas 1940. aasta 23. juulil NKVD, põhjuseks oli tema tegevus Eesti Vabariigi prokurörina aastatel 1919-1920, eeskätt tolleaegsed kohtuprotsessid kommunistide vastu ning Saaremaa 1919. aasta mässuga seonduv. Jaan Teemanti hukkumise täpsed asjaolud on siiani teadmata. Tõenäoliselt lasti ta 1941. aasta juuli alguspäevil Tallinnas maha.

Saue vallaga seob Teemanti asjaolu, et tema talu asus Saue vallas Laagris. Tema maadele on kerkinud praegune Veskimöldre elurajoon ja tema talumaja asus praeguse vallamaja kohal.