Mõni aeg tagasi algatas Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon eelnõu võrdsustamaks ühe tööaasta pensioniaastaga neil, kes teenivad alla keskmise palga. Eelnõu vastuvõtmisel oleks võimalik olnud tagada õiglane pension ka lapsehoolduspuhkusel olevatele lapsevanematele, üliõpilastele, kaitseväeteenistuses olevatele isikutele ja teistele, kelle eest on riik või kohalik omavalitsus tasunud sotsiaalmaksu. Keskmine pension oleks tagatud muuhulgas ka õpetajatele, politseinikele ja päästeteenistujatele, kelle töötasu on enamasti väiksem kui riigis keskmiselt. Nii on võimalik väärtustada nende panust ühiskonnale.

Kuna täna maksab riik alla kolme aastast last kodus kasvatavate vanemate eest sotsiaalmaksu miinimumpalga pealt, siis on praegune süsteem ebaõiglane lasterikaste perede suhtes ega väärtusta nende panust ühiskonnale. Näib, et jutt iibe tõstmisest ja lastega perede väärtustamisest vaid jutu tasemele on jäänudki. Laste tõttu on küll võimalik saada varem pensionile, kuid sageli ei maksta neile isegi keskmist pensioni, kuigi tööstaaži on üle 40 aasta. Samas on koalitsioonipoliitikud lubanud järgmise Riigikogu valimistel kehtestada emapensioni, mis on põhimõtteliselt samm samas suunas. Paraku eelnõu IRL ja Reformierakonna poliitikute toetust ei leidnud ning langes menetlusest välja.

Ilmselt panid paljud lugejad tähele, et ajaleht Postimees kirjutas, kuidas Isamaa ja Res Publica Liidu erinevate piirkondade parteiametnike kuluka ülalpidamise tõttu otsustas erakond võtta suure osa inimesi tööle riigipalgale. IRL-i kontori töötajaid ja piirkondade juhte on tööle võetud nii ministrite ja maavanemate nõunikena kui ka Riigikogu kantseleisse. Näiteks endised IRL-i kontori töötajad on viidud üle Riigikogu Kantseleisse ning nimetatud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nõunikeks, tehes parteitööd nüüd fraktsioonis. Erakonna huvides võetakse inimesi tööle peale nn poliitiliste ametikohtade ka riigiasutuste ametnike kohtadele. Selle tulemusel seatakse erakonna huvid ettepoole avalikest huvidest. IRL-i otsus piirkondade juhid riigipalgale võtta rikub ka ausa valimiskampaania reegleid. IRL-i kodulehel märgitud büroo kuuest töötajast on neli ametnikku Riigikogu kantselei palgal. Esitasime rahandusminister Jürgen Ligile arupärimise, kuidas suhtub tema riigi raha säärasesse kasutamisse.

Hiljuti kajastati meedias, et IRL-i ministri Marko Pomerantsi juhitavas Siseministeeriumis võeti personaliosakonna juhatajana tööle IRL-i liige Eero Kosk. Ka Siseministeeriumi personaliosakonna nõunikud on sama erakonna liikmed. Olukord tõstatab küsimuse, kas kõik Siseministeeriumisse tööle kandideerivad isikud peavad läbima nö erakondliku filtri ning kohad täidetakse vaid lojaalsete erakonnakaaslastega. Riigiametnike kohtade parteisõduritega täitmise tulemusena saame avaliku võimu halvema kvaliteedi ning haldusvõime.

Esitasime arupärimise riigikontrollile, seoses sellega, et 25. jaanuaril võisid Tallinna elanikud leida oma postkastist korteriomanikele suunatud infovoldiku, millel olid olemas kõik valimisreklaami tunnused. Postitus kandis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kredexi logo ning selles räägiti korterelamute rekonstrueerimistoetusest. Kahtlemata on korteriomanikele rekonstrueerimiseks mõeldud toetuste tutvustamine vajalik, kuid antud juhul oli tegemist pigem minister Juhan Partsi nime ja pildiga valijatele saadetud valimisreklaamiga. Sellega on rikutud ka Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu algatatud head valimistava.

Varasemalt on Isamaa ja Res Publica Liit teinud korduvalt postitusi, mis on saadetud IRL-i juhtpoliitikute kontrolli all oleva Eesti Omanike Keskliidu poolt, mis muuhulgas on rahastatud ka Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kaudu. 2010. aasta lõpus postitasid Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud Tallinnas Nõmmel ja Mustamäel, Kristiines, Haaberstis ning Põhja-Tallinnas masspostituse, kus tutvustati Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaherit. Antud kaks poliitikut on eelseisvatel Riigikogu valimistel neis piirkondades kandideerimas. Postituse päises on viide koduomanikele.

Arvan, et eeltoodu põhjal saab igaüks teha järelduse, kas taoline rahakasutus on otstarbekas olukorras, kus meil on 70 000 töötut ning 62 000 inimest on läinud välismaale paremat elu otsima. 6. märtsil on ka Sinul, hea Kristiine elanik, võimalus anda sellele oma hinnang.