Seetõttu on Tallinn võtnud eesmärgiks suunata lähiaastatel keskmiselt 26 miljonit krooni aastas kergliiklusteede võrgustiku laiendamiseks, et linnaelanikud ja turistid saaksid järjest enam kasutada alternatiivseid ja sportlikke liikumisviise. Plaanis on ühendada juba olemasolevad rattateed. Nii on võimalik efektiivselt liigelda näiteks mööda mereäärset promenaadi Põhja-Tallinnast Haaberstisse ja vastupidi.

Kergliiklusteede ehitusprogrammi raames saab juba paari aasta pärast olema Stroomi metsast algav ja mööda vana raudteetammi Kristiine, Õismäe ja Mustamäe kaudu Nõmmele kulgev ilus jalgrattatee. Samuti on jalgrattateede arendamine hoogustumas Kalamajas ja Paljassaares. Linnahallist Tööstuse tänavani kulgev kultuurikilomeetri nime kandev kergliiklustee saab valmis veel selle aasta sees. Sellest saab üks olulisemaid mereäärseid avalikke promenaade.

Kakumäe piirkond juba aastaid teada-tuntud kui jalgrattasõbralik piirkond. Suured jalgrattateed on ehitatud nii Paldiski maantee kui ka väiksemate majadevaheliste teede äärde. Kuid linna jaoks on oluline ühendada need teed teiste linnaosade kergliiklusteedega, et tulevikus saaks muretult liigelda erinevate linnaosade vahel. Ei ole ju saladus, et praegu on rattaga Õismäelt Piritale läbi kesklinna väga raske saada. Kuid ka selle ühendustee ehitamine on Tallinna üks arenguprioriteetidest.

Haabersti piirkonnas on kergliiklusteedel sportimine väga populaarne. Olgu liiklusvahendiks siis rulluisud, rula või jalgratas. Samas on ratta seljas liiklemine meie linnaosas tihti keeruline ja isegi ohtlik. Uued kergliiklusteed muudavad rattasõidu piirkonnas märgatavalt mõnusamaks. Seda enam on oluline, et linna jalgrattalaenutuspunktid avataks ka Haabersti linnaosas.