JÄRJEJUTT: Vesterid - Haaslava metsameeste lugu


RMK lageraie Kangrus
MetsaraieFoto: Madis Veltman

Järgnev lugu jutustab Haaslava vallaga erineval moel seotud metsameeste- metsaametnike Kaarel, Peeter, Albert ja Edgar Vesteri eluteedest.

Aastatel 1889-1912 töötas Kriimani mõisas metsavahi ja metsaülemana Kaarel Vester. Haaslava mõisa metsavaht oli aastatel 1895-1898 Kaareli vanem vend Peeter Vester. Kaareli pojad Albert ja Edgar sündisid Haaslaval ning töötasid metsaametnikena Eestis ja hiljem paguluses. Järjepidevuse huvides peab lisama, et Peetri ja Kaareli isa ning Alberti ja Edgari vanaisa Jaan Vester oli Aru mõisa metsavaht.

Kaarel (1930. aastate keskpaigast eestistatult Karl) sündis 2. märtsil 1869 Aru vallas Tartumaal. Lõpetas Pangodi Kääni vallakooli. Töötas 1889 - 1912 (esialgu metsavaht, hiljem mõisametsaülem) Kriimani mõisas. Oli 1912 - 1920 mõisa metsaülem Lukel ja hiljem Kaiaveres. „Töötasin 32 aastat erametsaametnikuna, kuni metsade riigistamiseni, kui metsaärile üle läksin.“ Peres abikaasa Anna ja lapsed Albert, Hildegard ja Edgar.

Aastatel 1930-1935 poegadele Albertile ja Edgarile kuuluva jahu ja puutööstuse juhataja Tartus. Töötas 1935-1938 Riigimetsade valitsuses jahiasjanduse instruktorina.

Kaarel Vester suri Eestis, võimalik, et 1952. aastal Tartus? Kriimani mõisa metsaülem Kaarel Vester oli kohapeal lugupeetud mees ja tema peret peeti kohaliku rahva seas hea sõnaga meeles veel palju aastaid hiljem.

Peeter Vester, sündis 27. jaanuaril 1863 Aru vallas Tartumaal, lõpetas Otepää Kastolatsi kihelkonnakooli, 1885-1887 Kodijärve mõisa kutsar ja 1887-1895 Kodijärvel Kirbu metsavaht. 23. aprill 1895-23. aprill 1898 Haaslava mõisa metsavaht ja samaaegselt kohaliku metsaülema juures õpilane. 18. aprillil 1898 väljastati talle Haaslava mõisa omaniku krahv Šeremetjevi poolt väljaõppinud metsamehe atestaat nr 15.

Aastatel 1898-1920 Vaimastvere metskonna ülemmetsavaht ja 1920-1930 Jõgeva metskonna metsnik. Tuntud jahimees. Abikaasa Anne, lapsi peres ei olnud.

„Peeter Vester käis Jõgeva metskonna kantseleis ameti asjus ja tagasisõidul koju sai 21. oktoobril 1930 õnnetult surma.“

Vanaisa, isa ja lelle eeskujul hakkasid Albert ja Edgar Vester metsameesteks. Albert Vester sündis 13. jaanuaril 1895 Haaslava vallas Kriimanis. Õppis kohalikus algkoolis ja Tartu kaubanduskoolis, mille lõpetas 1913. aastal. Töötas 1913- 1916 Kaiavere mõisa metsaülema (seda ametit pidas tema isa Kaarel Vester) juures abijõuna ja oli 1916-1918 samas metsavalitseja. Osales jaanuar 1919 – aprill 1920 Vabadussõjas. 1920-1921 uuesti metsaametnik Kaiaveres. Õppis 1921-1922 Tartu Ülikooli juures metsateaduslikel kursustel.

1922-1941 töötas Riigimetsade valitsuses, esialgu Metsakorralduse Büroos ametnikuna, hiljem Metsamajanduse Büroos noorem- ja vanem-maamõõtjana. Õppis 1928-1931 Tallinna Tehnikumis ja omandas maamõõtja tehniku kutse. Korporatsioon Ugala! liige.

Siirdus koos perega (abikaasa ja kolm poega) märtsis 1941 ümberasumise korras Saksamaale. Töötas ajutise tööjõuna metsakorralduse alal. 1943-1945 Saksa riigiteenistuses, metsaülem ja metsade valitseja Köningsbergi maakonnas Badenis.

Pärast sõda samas ametis USA okupatsioonivõimude alluvuses ja 1949-1952 Saksa Liitvabariigis. Haigestus 1952. aastal ja siirdus pensionile.

Albert Vester suri 4. detsembril 1954 Köningsbergis Lääne-Saksamaal. Kõige suurema tuntuse saavutas Vesterite famiilist Edgar.

Edgar Vester sündinud 21. novembril 1900 Haaslava vallas Kriimanis. Õppis Sillaotsa koolis ja Tartu Reaalkoolis. Läks detsembris 1918 vabatahtlikuna Eesti Vabadussõtta, võitles Kuperjanovi Partisanide Pataljonis, osales Paju lahingus ja Valga vabastamisel.

Aastal 1919 lõpetas Tartu Reaalkooli ning astus Tartu ülikooli, 1919-20 õppis matemaatikat ja 1920-27 metsandust. Lõpetas ülikooli 1930. aastal. Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.

Töötas õpingute ajal töötas isa juures metsanduse alal ja Tartumaa metsakorralduse osakonnas maamõõtjana. 1927- 29 Riigikontrolli revident, 1929-31 AS "Silva" metsarevident ja panga "AS G. Scheel & Ko" metsakonsulent, 1931-32 Sagadi abimetsaülem, 1932-35 Kolga metsaülem ja revident, 1935-1937 ajakirja „Eesti Mets“ vastutav ja peatoimetaja, 1935-1937 Eesti Metsaühingute Liidu teadussekretär, 1937-38 Põllutöö- ministeeriumi Riigimaade ja -metsade Valitsuse juhataja ja metsainspektor, Eesti Metsaühingute Liidu juhatuse liige, Eesti Metsaülemate Ühingu juhatuse liige, 1939-44 Metsade Kasutuse büroo puidukasutuse osakonna juhataja, 1944 Eesti Metsaühingute Liidu juhatuse esimees.

Loe veel

Peres abikaasa Else-Brigitte ning pojad Jaan ja Rein.

Põgenes septembris 1944 Saksamaale, töötas Bad Kissingenis abimetsaülemana. Asus 1949 Austraaliasse. Transporttööline ja eramaamõõtja, 1951-55 ja 1958-65 Uus-Lõuna-Walesi metsavalitsuse ametnik (enne pensionile jäämist vanemmetsaülem), 1955-58 kanafarmer. Siirdus 1965 pensionile. Aastatel 1965- 1970 metsatalus (poja juures) töödejuhataja.

Austraalia Eesti Seltside Liidu juhatuse liige ja peasekretär, Eesti Abistamiskomitee juhatuse liige, Austraalia Eesti Meeskoori toetajaliige, Thilmere'i Eesti Seltsi "Koit" juhatuse liige.

1970. aastast elas Thilmere'i Eesti Vanade Puhkekodus, oli selle juhatuse liige ja annetas suuri summasid puhkekodu väljaehitamiseks.

Edgar Vester suri Austraalias Pictonis 1. oktoobril 1978.

Ajakirjas „Eesti Metsamees Eksiilis“ on Edgari Austraalia elu kohta kirjutatud: „Sõitsime Euroopast (Napolist) välja 20. mail ja Sydneysse jõudsime 22. juunil 1949. Kahe nädala pärast saadeti mind Bathursti läbikäigulaagrist sõjaväe juurde Sydney lähistele autotransporditöö- kotta tööle. Minu tööks oli hommikul autodel vesi ja õli kontrollida ja bensiini sisse kallata. Siis tuli kundesid oodata, kes igasuguseid õlisid, petrooli, bensiini jne tahtsid. Töö on kerge, kuid palk on väike ja meie peame tasuma oma Euroopast Austraaliase sõidupiletite eest. Elame barakkides, kuni 20 meest toas. Mõni päev oli 41 kraadi kuuma.“

„Alates 1952. aasta 30. maist on E. Vester tööl Australia N.S.W. Forestery Companys ametnikuna. Metsateadlasena ametisse määramisele eelnes Tartu Ülikooli metsateaduskonna diplomi tunnustamine sel kujul, et kohalik metsade kõrgem inspektor ei osanud seisukohta võtta meretaguse diplomi kohta ja saatis selle Inglismaale Oxfordi ülikooli, kust saabus parim otsus härra Vesteri Eestis väljaantud diplomi kohta.“

„21. novembril 1965 siirdus E. Vester oma ametikohalt South New Walesi metsadevalitsusest Sydneys pensionile. Tema vanem poeg Rein ostis hiljuti 140 hektari suuruse metsatalu, kus värskel pensionäril avaneb võimalus oma erialaseid teadmisi ja oskusi rakendada.“

Kolleegid kirjutasid Edgari 70 juubeli puhul. „Sul on metsa- ja jahimehe amet „perekonnaviga“. Oli see ju metsaametniku ja jahimehe kodus Haaslava vallas Kriimanis, kus Sa nägid 21. novembril 1900 ilmavalgust. Juba noorena õppisid Sa oma isa asjatundlikul juhtimisel Kriimani metsades tajuma metsa müstilist võlu ja Sinust sai sirgudes sooja südamega metsamees, tulihingeline loodusesõber ja kiindunud jahimees. Kahjuks pidid sa saatuse tahtel jätma maha oma kalli hoolealuse – kodumaa metsa.“