Järvakandi ajaloost ilmus teine raamat
On ka tänapäevalugusid klaasimuuseumist ja klaasikojast, kultuurihallist, “Rabarockist” ja vibuspordist. Külalistena kirjutavad Nädalise peatoimetaja Tõnis Tõnisson Kaitseliidu taastamisest Järvakandis ja Raplamaa päästeosakonna juhataja Raul Aarma tuletõrjeautodest, mis erinevatel aegadel on teeninud Järvakandi pritsumehi. Mahukaim on Einvald Nõuliku lugu Järvakandi kultuuritegelastest Kalju Allikust ja Hannes Medellist. Kõige sügavamale arhiivimaterjalidesse kaevub Martin Herem, kirjutades metsavend Johannes Aaspest. Kogumik ilmus MTÜ Järvakandi Arendusseltsi egiidi all Raplamaa Kohaliku Omaalgatusprogrammi ja Järvakandi Vallavalitsuse rahastamisel.
Kogumiku koostajana tänan kirjutajaid, fotode tegijaid ja kõiki, kes aitasid materjali trükivalmidusse viia. Eraldi tänan Armar Paidlat kogumiku suurepärase kujundamise eest.
Raamatu võite leida aleviraamatukogust, klaasimuuseumist ja Raul Kivilo kauplusest.
Plaanis on jätkata mälestuste avaldamisega. Tiiu Uuk on lubanud kajastada näitemängu ajalugu, Jaan Mürk meie kunagise motospordi hiilgeaegu. Sama teeb Valve Puri ujumise ja veepalli kohta. Ülevaate Järvakandi kandi mitmekesisest loodusest kirjutab Reet Merenäkk. Vaja on kajastada ka Järvakandi ettevõtlust. Sellekohane info tundub olema kaunis “salastatud”, aga elame-näeme. Tuletan veel kord meelde, et 2012. aastal täitub 600 aastat Ahekõnnu-Isakõnnu külade esmamainimisest kirjasõnas.
Nende külade maadel tänane klaasipealinn 100% paikneb. Aasta 2012 on meile juubeliaasta, mida tuleb väärikalt tähistada.
