Järvamaa omavalitsusjuhid tõmbekeskuste Eestit ei soosi
Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse seisukoht on, et haldusreform on vajalik ning reformi edukaks läbiviimiseks peab see hõlmama kõiki tasandeid ja ainult tõmbekeskuste määratlemisest ei piisa. Järvamaa omavalitsusjuhid otsustasid loobuda ministeeriumi pakutavast rahast, sest selle kasutamise ainsaks eesmärgiks on leida maakonna tõmbekeskused ja otsustada omavalitsuste ühinemine, kirjutab Järvamaa Infoportaal.
8. mail tutvustasid haldusreformi projektijuht Sulev Valner ja regionaalministri nõunik Taavi Linnamäe Järvamaa omavalitsusjuhtidele tõmbekeskustel põhinevat omavalitsusreformi kava ning kuulasid järvakate arvamusi ja küsimusi.
Aprillikuus saadetud kirjas ütleb regionaalminister Siim Kiisler: „Käesoleva aasta riigieelarves on regionaalministri valitsemisalas kavandatud vahendid maakondlike omavalitsusliitude võimekuse tõstmiseks ning toetamaks omavalitsusliitude osalemist omavalitsuskorralduse reformi ettevalmistamise protsessis läbi tõmbekeskuste määratlemise oma maakonnas ja selleks vajalike toimingute läbiviimise."
Raha on mõeldud eraldada omavalitsusliitudele lepinguga, kuid selles on sätestatud, et toetus antakse vaid tõmbekeskuste määratlemiseks oma maakonnas ja selleks vajalike toimingute läbiviimiseks ning ka seda, et töö peab valmis olema 1. juuliks. Toetuse summa Järvamaale on 6 834 eurot.
Tõmbekeskuste määratlemiseks esitas regionaalminister soovituslikud kriteeriumid ja hindamistabeli. Tõmbekeskusena käsitleb ministeerium toimepiirkonna keskset linnalist asulat, mis on piirkonna elanike jaoks oluline pendelrände sihtkoht.
Projektijuht Sulev Valneri sõnul võiks tugev keskus asuda inimesele kuni pooletunnise autosõidu kaugusel.
„Kas te usute, et me tõmbekeskuste väljaselgitamisega päästame Eesti küla ja inimeste väljarände," tundis Imavere vallavanem Jüri Ellram huvi.
„Seda on keeruline lubada. Niisamuti kui ma ei saa raha lubada, samamoodi oleks minust ilus lubada et peatame väljarände, seda oleks liiga ilus väita," oli Sulev Valneri aus vastus.
Eelmisel aastal toimunud küsitluse tulemusena toetas pakutava kuue valikuvariandi hulgast tõmbekeskuste Eestit 37% vastanutest. JOL oli nende 45% hulgas, kes väljapakutud nimekirjast konkreetset mudelit ei valinud, kuid toetas reformi toimumist põhimõtteliselt.
Maakondlike omavalitsusliitude poolt hiljemalt 1. juuliks maavanemale esitatavad kirjalikud ettepanekud maakonna tõmbekeskuste määramise kohta peaksid sisaldama tõmbekeskuste loetelu maakonnas koos seletuskirjaga, milles sisaldub selgitus tõmbekeskuste kriteeriumidele vastavuse kohta ning muude asjakohaste põhjendustega asula kui keskuse rollist maakonnast või sellisest potentsiaalist, seda eriti juhtudel kui asula ei täida kriteeriume ent peetakse vajalikuks määratleda tõmbekeskusena. Seletuskiri peaks lisaks kriteeriumide täitmise numbrilisele tulemustele sisaldama ka näitajate sisulist kirjeldust.
Esitatav maakondlik ettepanek tõmbekeskuste määramiseks on oluliseks sisendiks sündivale omavalitsuskorralduse muutmise raamseaduse eelnõule, milles nimetatakse muuhulgas ka tõmbekeskused. Pärast seaduse vastuvõtmist Riigikogus saavad omavalitsused ise vabatahtlikult valida, millise seaduses määratletud tõmbekeskusega aastal 2017 toimuvateks kohalike volikogude valimisteks ühineda uuteks tugevamateks ja võimekamateks omavalitsusteks.
Teadaolevalt on Justiitsministeerium toonud omavalitsuskorralduse reformi seaduse väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamata jätmiseks väga mitmeid argumente, näiteks pole selge, milliseid avalikke teenuseid vastavalt missugustele standarditele kohalik omavalitsus Eestis osutama peaks.
Toetudes Siseministeeriumi dokumendiregistrile on pea kuu aega tagasi saadetud ministeeriumi ettepanekule sõlmida lepingud tänaseks jaatavalt vastanud vaid Võrumaa ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liit, andmed lepingu sõlmimiseks saatnud on Valgamaa ja Harjumaa.
JOLi juhatuse liikmete üksmeelne seisukoht on, et omavalitsuskorralduse reformis soovitakse jätkuvalt kaasa rääkida, reformi vajalikkuses lepiti kokku juba eelmise aasta märtsis toimunud Eestimaa linnade ja valdade üldkogul vastuvõetud deklaratsioonis. Reformi läbiviimisel tuleb üle vaadata riigi halduskorraldus tervikuna nii omavalitsuste kui keskvalitsuse tasandil ning kohalike omavalitsuste otsustus- ja finantsautonoomiat oluliselt tugevdada. Samuti on vaja üle vaadata ning korrastada omavalitsuste tulubaas ning seda suurendada. Vastasel juhul jätkub olukord, kus keskvalitsuse initsiatiivil pannakse omavalitsustele uusi ülesandeid, kuid vahendeid nende täitmiseks ei eraldata. Sellises olukorras saab jätkuvalt läbi viia kallutatud uuringuid ning tõestada kohalike omavalitsuste suutmatust tulla toime neile pandud ülesannete täitmisega.
Omavalitsuste tulubaasi suurendamise kohta oli regionaalministri nõunikul Taavi Linnamäel kindel seisukoht: „Omavalitsustele saab lisaraha tulla koos täiendavate ülesannetega. Vaba raha ei ole ja ei saagi olema. Rahastamine saab muutuda koos ülesannete muutumisega. Mis oleks ülesanded, mida omavalitsused koos rahaga saaks endale võtta?"
Lepingu sõlmimisest keeldumist põhjendas Väätsa vallavanem Jarno Laur järgmiselt: „Kui me peame andma poliitilise vastuse, siis teeme seda ilma rahata. Me ei seo ennast veidrate lubadustega."
Juhatuse esimehe Kaido Ivaski ettepanekul võetakse omavalitsuskorralduse reform järgmise juhatuse koosoleku päevakorda.
Kuna 1. juuliks tuleb esitada maavalitsusele oma ettepanekud, otsustati linnade ja valdade üldkogu deklaratsiooni põhjal 2012. aasta novembris väljakujundatud ja Siseministeeriumisse saadetud seisukoht edastada ka maavanemale.
