Jõelähtme kihelkonnapäevad: hoolimata vihmasest ilmast tulid tõelised huvilised ikka kohale


Jõelähtme kihelkonnapäevad: hoolimata vihmasest ilmast tulid tõelised huvilised ikka kohale
Jõelähtme kihelkonnapäevade avamine pulmamarsiga. Hoolimata vihmasest ilmast tulid tõelised huvilised ikka kohale. Foto: Piret Pintman-HellasteJõelähtme Vallaleht

Nagu ikka rukkimaarjapäeva ajal, toimusid ka sel aastal Jõelähtme kihelkonnapäevad. Sedapuhku juba kolmeteistkümnendat korda. Kolmandat aastat on kihelkonnapäevade tegemistesse lisandunud ka taaselustatud vana tra ditsiooniline suvepidu kirikaias ehk Passaar.

18. augustil kell 12 asuti Jõelähtme kiriku juurest palverännakule. 11-kilomeetrine jalgsi rännak toimus mööda muistset teed, läbi vanade külade, jõudes kella 17-ks oma lõppkohta - Saha kabelisse. Seal leidis aset jumalateenistus ning pärast toodi rändajad Jõelähtmesse tagasi. Pika päikselise päeva lõpetas ühine söömaaeg kirikaias.

19. augustil toimus kihelkonna aastapäeva ja kuldleeri jumalateenistus ning passaar. Selle aasta kihelkonnapäevade ajal olid oodatud taas kirikusse need, kel leeripühast möödunud 50 aastat. Kuna pool sajandit tagasi olid riigikord ja aeg juba sellised, kus tõrjuti ühiskonnast ja kogukonnast välja neid, kes end kirikuga siduda julgesid, on kuldleeriliste arv jäänud üha väiksemaks. Seekord oligi neid ainult kaks.

Suvepidu kirikaias

Nagu eelmise sajandi 1930. aastatel juba kombeks, ei mindud ka sel pühapäeval kohe koju, vaid päev jätkus ühise suve peoga kirikaias. Väike ülevaade, mida Jõelähtme Passaaril tehti, selgub vanast arveraamatu väljavõttest: "...Shuku laadi tahwlid loterile, wõi passaari ajaks, posti otsa ronimise jauks weinid, Koogid puhweti, ...."

Tegemist jätkus nii suurtele kui ka väikestele. Need, kes sel ajal lastena õngedega sirmi tagant igasugust meelehead püüdsid (loomulikult riputati kardina taga õnge otsa igasuguseid toredaid ja maits vaid asjakesi) ja vanematega koos lustisid, mee nutavad täna päevani pas saari hea sõnaga. Loodame, et samasugust rõõmsat olemist jagus ka täna vustele kokku tulnutele.

Kihelkonnapäevade ees märgiks on üheks kogukonnaks koondunud, justkui kihlunud külade omavahelise suhtluse ja läbikäimise elavdamine. Seepärast järgnes ka sel korral avasõnadele traditsiooniline Jõelähtme pulmamarss. Seejärel oli aega tagasi vaadata siinsetele elanikele ning mõtiskleda oma juurte üle.

Jaan Tagaväli Eesti Genealoogia Seltsist tegi põhjaliku ülevaate sugupuude koostamisest ning nimede panemisest Jõelähtme kihelkonnas. Loenguruumis said kõik istekohad täis ning huvilisi jätkus seisma ukselegi. Tiia Välk rääkis Vandjala küla perekondadest ja sugupuudest. Vestlusring sugupuude teemal jätkus näitusetoas veel pikalt.

Lisaks oli kõigil soovijatel võimalus oma (näitusele too-dud) sugupuud teistele huvilistele tutvustada.

Sugupuude vormistamisel oldi kasutatud erinevaid variante: oli asjalikke jooniseid, mood-said interneti-põhiseid tabeleid ja värvipliiatsitega käsitsi joonistatud puid. Kohale oli toodud suguseltside puid Rebalast, Paras mäelt, Jõelähtmest, Võerdlast, Uuskülast, Kallaverest, Koilast ja mujaltki, vanimate juured ulatusid 1600. aastatesse.

Välja oli pandud ülevaade kohalikest inimestest portreeja perepiltidena. Fotodest, mida sai veidi suurendatud ja fotostuudios ilmutatud, oli kindlasti kõige vanem foto Jõelähtme kogu duse õpetajast Paul Loppenowest (leitud 1871 aastal sündi nud Lisa Seeströmi albumist).

Laat ja melu

Rootsi-Kallavere küla muuseumi kogust said üles riputatud tikitud initsiaalidega kaunistatud kodutekstiilid, mida täiendasid ka Võerdla küla prouade näputööd.

Käsitöötelgis toimetas väikeste ja suurtega Erika Rootsi - Kallavere külast. Huvilisi jät kus - töölaua ümber asetsevad pingid olid pidevalt ülerahvastatud. Kostivere käsitööringi naised õpetasid aga kõlavööde valmistamist.

Passaarile olid oodatud ka käsitöö- ja aiasaaduste müüjad.

Vihmane ilm tegi laadaliste read küll päris hõredaks, kuid vaatamata sellele rõõmustasid kohale tulnud lapsi poni ja lambad, suhkruvatt ja pannkoogid.

Kihelkonnapäevad on lõppenud ikka Mart Johansoni eestvedamisel ühislaulmise ja -musitseerimisega. Sel aastal keerutati tantsugi.

Suured tänud teile kõigile, kes te selle päeva õnnestumisele kaasa aitasite! Aitäh, Jaan Tagaväli ja Tiia Välk, Rootsi-Kallavere muuseum ja Erika Azlauskaite, Saha lauluprouad ja Loo "Pihlakobar", Ruu Külaselts ja Mari Kruus, Mare Peterson Kostirannast, Võerdla külaselts ja Ester Peetrimägi, koguduse talgulised ja veel hulga toredaid inimesi, kes nõu ja jõuga abiks olid!

Aitäh ka kõigile neile, kes vihma trotsides ikkagi kohale tulid ja veetsid meiega ühe toreda päeva!

Asjaosaliste mõtteid:

Loe veel

Piret: Selle aasta eriti vihmane passaaripäev näitas, et osa saama tuleb kohalik rahvas juba millegi kindla ootuses. Ning tulevad selle rõõmsa teadmisega, olenemata ilmast, ikka kohale.

Priit: Rahva sees liikudes oli igatpidi tunda kohalolijate täielikku positiivsust ning rõõmu kohal olemisest.

Margus: Kõige suurem üllatus oli see, kui palju oli siiski inimesi vaatamata vihmale.

Jaak: Eks see oli ka mulle üsna suur üllatus, et ilm ei olnud kellelegi takistuseks ja kohal oli inimesi minu arvates üle ootuste palju. Igal juhul on hea teada ka tulevikus, et kui just pussnugasid alla ei saja, ei pea külastajate arvu pärast muretsema.

Triin: Hinges on igatahes hea tunne, et sai enda poolt kõik antud. See, et müüjaid oli tunduvalt vähem - mis teha. Parim seltskond oli ju ikkagi vihma trotsides kohal.

Tiia: Ilm oli sellel päeval ikka väga karm, aga inimesi oli kohal päris palju! See näitab seda et, inimesed vajavad rohkem selliseid üritusi, kuhu kokku tulla, midagi teha ja näha ning oma kandi inimestega suhelda!

Meeli: Ilus päev oli. Ilusad laulud ja teod.