Jõeniidu OÜ dinosaurused ja lepatriinud möllavad laste riietel aasta ringi

Ulve Nurk õppis rõivaste konstrueerimist ja modelleerimist ja töötas pärast Tallinna Kergetööstustehnikumi lõpetamist Tallinnas suuremates ja väiksemates ettevõtetes. Viimati AS-is Baltika noorem-sisseostjana. Siis sündisid lapsed. Edasine on sarnane mõnegi teise ettevõtjaks saamise looga. „Pealinnas oli tööd kõvasti, aga kui lapsed on tihti haiged ja ema seetõttu korralikult tööl käia ei saa, tegin endale töökoha kodus,“ rääkis Ulve, kuidas nelja aasta eest sai alguse Jõeniidu OÜ. Nimi sai valitud nende talukoha järgi.

Kõhklusi tal ettevõtjana alustamisel ei olnud: „Mul ei olnudki valikut, sest Tallinnas ma tööl käia enam ei tahtnud. Läksin töötukassasse, tegin läbi koolituse, koostasin äriplaani, sain starditoetust ja alustasin.“ Järgnevad kolm aastat tuli oma tegevuse kohta sinna aruandeid esitada. Nurk uuris rahastamise võimalusi ka EASist, aga sealt öeldi, et töötukassa aruandlus on lihtsam. Pealegi tuleb EASi puhul esmalt ise investeeringud teha ja rahastatakse tagantjärele – siis tulnuks esialgu ka laenu võtta.

Jõeniidu OÜ üldsuund – lasteriiete valmistamine ökokangastest – on algusest peale sama, aga tootmise ja turustamise pool on vahepeal palju muutunud. Muide, ökokangas valmistatakse Eestis, see on ainus Eestisse alles jäänud kangatööstus, lisab vestluskaaslane.

„Ostsin isegi teised õmblusmasinad kui algses äriplaanis kirjas. Tulid teised tooted. Kõiges tuleb olla väga paindlik. Arvasin, et teen endale ka lihtsa kodulehe ja e-poe, aga lihtsad variandid ei tööta. Need ei näita näiteks laoseisu. Kui selgus, et pangalingid on ka päris kallid, siis ma loobusin sellest. Hakkasin otsima oma toodete edasi-müüjaid ja käin lisaks ise väga palju laatadel,“ kirjeldas Ulve Nurk väikeettevõtja elu.

Oska müüa

Jõeniidu OÜ valmistab ennekõike lasteriideid – T-särgid, pusad, tuunikad, kleidid, valikus on ka seelikud, mütsid, kaelused, poekotid. Mõned tooted on täiskasvanutelegi.

Rõõmsavärvilisi lasteriideid kaunistavad trükitud pildid. Erinevate looma-linnu-sitikapiltide kasutamiseks on Nurgal sõlmitud leping Aleksei Turovskiga, kelle joonistused need on. Uus kunstnik, kellega käib koostöö, on Kaia Gailit, kes on kaua botaanikaaias töötanud ja kes joonistab nüüd mudelitele taimede kavandeid. Näiteks kaunistab pusa õitsev sirelioks või kuusekäbi. Poiste lemmikvärviks pidi olema roheline, tüdrukud eelistavad roosat värvi rõivaid.

Jõuame oma vestluses kogu aeg selleni, et vähe on oskusest häid asju valmistada, tuleb osata neid ka müüa. „Koolis õppisin konstrueerimist ja pisut äri poolt, aga seda ei õpetatud müügi võtmes. Õpetati tootepõhiselt: kuidas toode välja mõelda ja üles joonistada, aga müügi osa oli null. Olen selle ise avastanud. Olen leidnud mõned oma toodangu edasimüüjad, kes kohe ostavad kauba välja, teatud tooteid saab osta ka Telliskivi loomelinnaku ökopoest Roheline Vihmavari,“ rääkis Ulve.

Laadad

Päris suure osa väikeettevõtja elust moodustab oma toodangu müümine laatadel. „Laatadel käia on väga tore, eriti kui saad ostjatelt vahetut tagasisidet,“ leiab Ulve. „Käin peamiselt ühepäevastel laatadel, siis jääb pere jaoks ka aega. Olen aru saanud, et ühepäevased laadad on müügi mõttes tulusamad: inimesed teavad, et oled seal mõned tunnid, tullakse ja ostetakse kaup ära.“

Koos Märjamaa kuduja Merle Mursaliga sõidetakse tihti koos välimüükidele. „Laadarallist“ Ulve veel väsinud ei ole. Müüjana on ta kogenud, et eestlastel pole laatadel enamasti sularaha kaasas, seetõttu on makseterminal hädavajalik asi.

Milline on hea laat? „Ennekõike see, kus hästi ostetakse. Aga oluline on ka hea korraldus, meeleolu. Et muusika ei oleks liiga vali. Hea, kui käsitööala on eraldi, sest seal ma eristun oma kaubaga selgelt. Kui olen Merle Kudumite ja Vainupusle vahel, kes teeb puidust puslesid, siis seal ma paistan välja.

Just käisin Tallinnas Vabaõhumuuseumi laadal. Seal on ilus juba kogu ümbritsev miljöö. Sellele laadale võetakse ainult käsitööd. Ilm oli ilus, korraldus hea, osteti kenasti – vaat see oli hea laat,“ selgitas Ulve. Saarte laatadele sõidavad nad koos perega, see on n-ö kaks ühes võimalus – teha tööd ja puhata perega.

Just oli Kalamaja päevade laat, Pärnumaal tuleb juunis kogukonnafestival Meie Küla Pidu, juulis on Tallinna Merepäevad, loetles Ulve vaid mõnesid kohti, kuhu ta müüma läheb. Kuna praegu on merekultuuriaasta, siis käib naine meelsasti merega seotud üritustel.

Uued mõtted ootavad oma aega

„Mõni sama ala inimene räägib, et see on mul elustiili ettevõte, aga ma saan aru, et tuleb ka müüa. Ei saa endale lõputult asju koju valmis teha. Lasteriiete valmistajate turul on konkurents tihe. Ulve mõtleb oma mudelid ise välja ja teeb praegu otsast lõpuni valmis. Ainult trükiteenuse ostab sisse, paljud ettevõtjad ostavad ka õmblusteenust. Plaanib temagi seda varianti lisaks kasutada.

Kas teenistus on äraelamiseks piisav? „Nii palju kindlasti ei teeni, kui Tallinnas tööl käies. Loodan sellele, et kui ka teine laps läheb sügisel kooli, siis päeva esimene pool on mul võimalik kodus täie jõuga töötada. Praegu kulub nii palju aega lastele ära. Ideed on olemas, kuidas ettevõtet edasi arendada,“ rääkis Ulve Nurk.

Jõeniidu OÜ logo on nagu pealtvaates sitikas. See on tabav võrdlus: ka sitikas ajab end alati visalt jalgadele tagasi ja raskustele alla ei anna.