Jõgevamaalt leiti Eestis esimest korda hilisviikingi aegne ohvriaare

Mai alguses leidis üks Jõgevamaa detektoristide klubi liige kodukandi lähistel asuvat põldu metalliotsijaga seirates hilisviikingi aegse aarde. Lähemal uurimisel selgus, et tegemist on omaaegse ohvrikohaga, mille lähedalt tuli päevavalgele ka sepikoja ase, kirjutab Vooremaa.

Aarde leidnud mees ei soovi oma nime avalikustada ning tema eest oli nõus kõnelema meie maakonna detektoristide klubi juhatuse liige Ain Alatsei. "Leidja rääkis, et otsustas oma kodu lähistel asuva põllu lihtsalt huvi pärast üle käia. Seda oli hakatud üle pika aja taas kündma ning seetõttu mõtles ta metalliotsijaga proovida, mis välja tuleb."

Põldu seirates leiti viikingiaegseid münte, käe- ja kaelavõrusid, sõlgi ja ka hobuseluid. "Omaaegse madalsoo turbakihist avastatud leid koosneb kahekümne ühest hõberahast, millest osa kuulusid algselt ühe varasema, tõenäoliselt juba esimese ja teise aastatuhande vahetuse paiku valmistatud viikingiaegse ehte koosseisu. Viimati mainitud asjaolust andsid tunnistust mõnede müntide külge ühendatud Eesti leiumaterjalis haruldased hõberõngad. Ohvriaarde müntide seas on esindatud nii Araabia kalifaadi dirhemid, Bütsantsi keisririigi milreesid kui ka anglosaksi ja Saksamaa valitsejate ning Sigtuna rahapaja vermingud. Hiliseimate aardesse kuuluvate müntide abil, mis on valmistatud 11. sajandi neljandal veerandil, on võimalik määrata leiu veekogusse heitmise varaseim võimalik aeg," kirjeldas aaret  arheoloog Kiudsoo.

Loe pikemat artiklit Vooremaast.