Jaan Maim sündis 25. märtsil (uue kalendri järgi 6. aprillil) 1854 Kambja kihelkonnas Krüüdneri vallas taluperemehe pojana. Ema Elise (neiuna Hellat) ja isa Jüri olid talupidajad. Isa suri, kui Jaan oli seitsme aastane ja nii pidi ta varakult endale elatist teenima. Töötas Prangli mõisas tallipoisina. 1875. aastal kolis Maim Tartusse, esialgu töötas Saksa Käsitööliste Seltsis köögipoisina. Avas 1877. aastal pisikese piimapoe ja paari kuu pärast Riia tänaval talutarvete kaupluse. Äri edenes ja 19. sajandi lõpul oli Maimil juba kaks kauplust Tartu Kaubahoovis. Hiljem likvideeris talurahvakauplused ning hakkas kauplema lina ja nahkadega.

1906. aastal asutas Jaan Maim Tartus Vabriku tänavale keemiatööstuse. Seal toodeti enne Eesti iseseisvumist vankrimääret, seepi ja erinevaid keemiatooteid. 1920-1930. aastatel toodeti tööstuses vankrimääret, tavotti, veekindlaid määrdeid, saapa- ja kingakreemi, pesusoodat, pesupulbrit, poonimisvaha, metallide puhastusvahendeid, masinarihmade vaha, keemilisi preparaate ja vankrimäärde tünne.

Tööstuse kõrval oli Vabriku tänaval ka kauplus kus ettevõtte toodangut müüdi. Firma tööstussaadused said 1914. aastal Pariisi maailmanäitusel „Grand Prix“ auhinna.

Ettevõtte nimi oli alates 1923. aastast AS „Jaan Maim“.

1916. aastal ostis Maim Ahjametsa talu. Veel kuulus perekonnale Tartus mitu maja.

Peres olid abikaasa Eliise, tütred Veera ja Hermine ning pojad Herman, Nikolai (hiljem Asutava Kogu liige, Tartu Ülikooli professor), Georg, Konstantin ja Richard.

On kentsakas, aga Haaslava vallaga sidus Jaan Maimi talu ostmine Vastse-Kuuste mail.

Ahjametsa talu sattus Haaslava valla maade hulka omapärasel viisil. 19. sajandi alguses kinkis Ahja mõisa omanik Ahjametsa koos maaga Kriimani mõisahärra von Braschi pojale (ristiisa kingitus ristilapsele). Kinnistu kuulus edaspidi Kriimani mõisale.

Kriimani ja Haaslava vallad ühendati 1892. aastal üheks Haaslava vallaks ja Ahjametsa kuulus kuni 1939. aastani lahustükina Haaslava valla koosseisu. Augustis 1916 ostis Maim AS Waldgof käest 146 000 rubla eest suure tüki Ahjametsa metsa. 4. oktoobril 1916 ostis ta Kriimani (Brinkenhofi) mõisale kulunud Ahjametsa talu.

„Kriimani mõisast eraldatud metsavahi koht, Ahjamõisa nr XIII, kreposti nr 1160, suurus 180,26 dessatini, Adolf Friedrich Lemberg müüb, Jaan Maim ostab 46 000 rubla eest.“

Vastse-Kuuste vallas asuva lahuskinnistu haldamine oli Haaslava vallajuhtidele tülikas, kuid loobuda sellest ei tahetud. Küsimust arutas 26. aprillil 1926 Haaslava vallavolikogu: “Arutluse all oli Ahjametsa talu Haaslava vallast Vastse-Kuuste valla külge liitmise küsimus. Haaslava vallast Rasinametsa, Piiroja ja Audsaare maakohad on 1924. aasta jaanuaris juba Rasina valla külge liidetud, mille läbi Haaslava vald kaotas 770 marka aastas isikumaksu.

Ahjametsa liitmisega Vastse-Kuuste valla külge väheneks Haaslava valla kasuks saadav maks aastas 1615 marga võrra. Siseministeerium vastas eitavalt 1924. aasta mais esitatud palvele liita Haaslava valla külge Haaslava vallamajast mõne kilomeetri kaugusel asuv Vana-Kuuste valda kuuluv Kõivuküla. Seega Haaslava vallavolikogu otsustas mitte anda Ahjametsa talu liitmise nõusolekut Vastse-Kuuste valla külge seni, kuni pole antud nõusolekut liita Kõivuküla Haaslava valla külge.”

Jaan Maim oli ettevõtlik mees ja põlluharimisest üksi jäi talle väheseks. 1920. aastate alguses rajas ta Ahjametsa talu juurde laua- ja sindlitööstuse. Mõnd aega oli see ümbruskonna suurim saetööstus. Ettevõtte tööstusmaksu määrasid muidugi Haaslava mehed ja siin ei olnud suurärimees ja vallaisad sugugi ühel meelel.

1922 ja 1923. aasta kohta määrati Maimile tööstusmaksu 6000 marka, mille ta ka ära tasus. 31. jaanuaril 1925 määrati tööstusmaksu Jaan Maimi laua- ja sindlitööstuse, mille aastane sissetulek olnud 1924. aastal olnud 3,2 miljonit marka, 8000 marka aastas.

Maim kaebas otsuse 4. novembril 1925 kohtusse, avalduses kirjutas et „ei ole 1924. aastal Haaslava vallas mingisugust tööstust pidanud“.

Volikogu vähendas selle peale 1924. aasta maksu 1000 marga võrra.

14. aprillil 1926 arutas vallavolikogu Maimi avaldust, „Millega kodanik palub ennast 1924. aasta tööstusmaksust vabastada, kuna ei ole 1924. aastal Haaslava valla piirides mingisugust tööstust pidanud.” Volikogu otsustas nüüd 6000 marka maha kustutada, kuid 1000 margane maksuvõlg jäi ikka üles.

Jaan Maim versus Haaslava vald ehk „kaebus Haaslava vallavolikogu otsuse peale tööstusmaksu tõstmise asjus“ oli kohtus arutlusel 1. september 1926 - 9. aprill 1927.

Maim jäi võitjaks ja Haaslava vallal jäi plaanitud maksutulu saamata. Vältimaks edaspidist kohtuskäimist ja suuri makse (lisaks tööstusmaksule tasus ta igal aastal Haaslava vallale 6000 marka isikumaksu) kirjutas Maim 1926. aastal Ahjametsa talu testamendiga poeg Konstantini nimele.

Vanahärra jäi loomulikult Ahjametsale edasi elama. Jaan Maim oli 1926. aastal 72 aastane ja hakkas tasapisi Tartu tööstuse ja äri juhtimisest kõrvale astuma.

Uus taluperemees Konstantin Maim töötas alates 1923. aastast Tallinnas Riigi Sadamatehaste direktorina ja käis Ahjametsa talus paremal juhul ehk paar korda aastas.

Haaslava vallale tasus Konstantin Maim 1927. aasta eest 1926 marka isikumaksu. Teab kas see võit perekonnale just suurt rõõmu tegi, pigem oli asi ikka põhimõttes.

JOKK oli aga ka 90 aastat tagasi JOKK.

Jaan Maim suri 5. septembril 1934. Vastse-Kuuste valla (hiljem Kiidejärve valla) territooriumil asunud ja Haaslava vallale kuulunud Ahjametsa talu tagastati hiljem Konstantin Maimi tütar Hermine pärijatele.