Junn kukkus kuhu juhtus

Ramsi, Päri ja Puia­tu inimeste jaoks tähendab keva­de algus ennekõi­ke koerajunnide ja kuse väljasulamist lume alt. Tsiviliseeritud maailma tavade usina kopeerimise juures ei ole meil kul­tuurne loomapidamine eriti levi­nud.

Koerapidamiskultuur sõltub suurel määral inimeste käitumis­harjumustest ja väärtushinnan­gutest. Tuleb nõustuda väitega, et probleemid vastutustundetute loomasõpradega peegeldavad ku­sagil tegemata jäänud tööd. Eelkõi­ge saab kombekas loomapidamine alguse just kodust. Ja mis siin sala­ta, ka vallalehes on seda temaatikat vähe käsitletud. Siinkohal püüan seda lünka täita.

Kui eelmine koerte ja kasside pi­damise eeskiri 2002. aastast oli lii­ga üldsõnaline, siis uus, 2010. aas­ta eeskiri kajastab loomaomaniku kohustusi märksa põhjalikumalt.

Omanik peab järgima sanitaar-ja hügieeninõudeid, sealhulgas ko­ristama oma looma väljaheited. Ei ole just meeldiv vaatepilt, kui kõn­niteed ja Ramsi-Heimtali kergliik­lustee on mõnes kohas räigelt reos­tatud.

Koera tohib viia avalikku kohta vaid jalutusrihmaga. Sageli looma­omanikud jalutavad rihma otsas koeraga kergliiklusteele ja lasevad siis looma lahti.

Loomapidaja peab tagama, et loom ei häiriks avalikku korda ega ohustaks kaaskodanikke. Mitte kunagi ei saa kindel olla vabalt rin­gijooksva koera käitumises.

Ootan ka elanike poolset sekku­mist. Kui inimene ise ei söanda vas­tutustundetuid loomasõpru korra­le kutsuda, siis võib vallale sellest teada anda. Vahel on olnud abi ka politsei teavitamisest.

Sageli koerapidajad ei taga, et nende loomad oleksid oma ter­ritooriumil kinni. Koerad liigu­vad maakohas vabalt, ajavad taga metsloomi ja häirivad inimesi. Pal­ju kaebusi on tulnud Puiatu kü­last, kus Pudru talu koerad jookse­vad karjas ringi, tungivad naabrite hoovidesse ja ründavad inimesi ja koduloomi. Vald on küll suuliselt, küll kirjalikult omanikule meelde tuletanud, et koerad peavad olema kinni, kuid loomaomanik ei hin­da olukorra tõsidust. Puiatus kitse murdmist politsei juba menetleb.

Koerte kõrval on probleeme ka kassidega ja seda just küla kes­kustes. Mitmed kassiomanikud lasevad kassi vabalt liikuma, mis tähendab seda, et nende järelt ei koristata. Kassid reostavad suvel laste liivakaste.Kui iga inimene suudaks tagada järelvalve oma loo­ma üle, siis poleks ka eelnimetatud probleeme.

Meie eeskiri näeb ette, et loom ei tohi ringi liikuda ilma järelvalveta, vastasel juhul on tegemist hulku­va loomaga. 08.02.2011 allkirjastas vallavanem töövõtulepingu Varju­paikade MTÜ-ga.

Selle alusel hulkuvate loomade püüdmist meie vallas aitab kor­raldada Viljandi loomade varju­paik Mustivere külas Tümal. Kui eelmistel aastatel pidi hulkuvast loomast teada andma varjupaiga­le ja kindlasti vallavalitsusele, siis nüüd piisab teatamisest varjupai­gale, telefonil 523 8626. See koos­töö peaks parandama vallas hulku­vate loomade olukorda, kelle osa avaliku ruumi reostamisel ei saa samuti alahinnata.

Omanik on kohustatud oma lemmiku vaktsineerima. Parem te­ha üks süst, kui hiljem tagajärge­dega tegeleda. Marutaudivaktsiini peaksid loomad saama paar näda­lat enne eelmise vaktsiini mõjuaja lõppu - üldjuhul kord aastas. Aas­taringselt saab lemmikloomi vakt­sineerida väikeloomakliinikutes Viljandis, Piia Vilu Väikeloomaklii­nikus telefon [phone] ja Viljandi Männimäe loomakliinikus telefon [phone]. Marutaudisüst maksab keskmiselt 6,40 eurot. Vaktsineeri­mist korraldab ka valla volitatud veterinaararst, telefon [phone]. Kui tohter kutsutakse koju, tuleb tasuda vaid transpordi eest. Kui aga arst määrab aja ja koha, kuhu asjahuvilised kokku saavad tulla, on kogu protseduur tasuta.

Siinkohal kutsun kõiki koera­omanikke üles - korjake oma lem­miku toodang kokku. Oleks ilus ja kõigil rõõmsam, kui tihedalt asus­tatud kohtades, eriti aga majaesis­tel muruplatsidel, kõnniteedel ja kergliiklusteel neid rõvedaid sita­hunnikuid ei oleks.

Soovin kultuurset loomapidamist.