Jüri Morozov: mida saab teha 1,13 miljoni euroga?
Lisaks eelarvenumbritele on eelarvega kaasas põhjalik seletuskiri, milles artiklite viisi on kirjeldatud, kuidas moodustub tulubaas ja milleks raha kasutatakse.
Kas 1,13 miljonit eurot on suur või väike summa ja mida selle eest on võimalik osta või korda saata? Kõik oleneb sellest, millele kavandatakse see summa kasutada või millega seda võrrelda. Näiteks saab selle summa eest kinni maksta 4,8% Estonian Airi poolt ostetud 23,6 miljonit eurot maksva lennuki Bombardier hinnast, 1,13 miljonit eurot moodustab 2,7% SEB panga poolaasta kasumist. Tavainimese jaoks on see tohutu raha, millega saaks korda saata suuri asju.
Saare valla jaoks on see 2013. aasta eelarve tasakaalus tulude ja kulude maht, see on raha hulk, mis tagab kohaliku omavalitsuse toimimise. Saare valla eelarve tulud laekuvad erinevatest tuluallikatest, millest olulise osa moodustavad maksud, ca 44% (füüsilise isiku tulumaks ja maamaks), riiklikud eraldised-toetused ca 40%, haridus,- sotsiaal- ja teehoiukulude katteks. Lisaks veel majandustegevusest saadav tulu ja tulud varadelt 12 % ja muud tulud 4 % (ressursi- ja saastetasudest saadav tulu jm).
Kogu laekuv tulu jaotatakse erinevate valdkondade vahel arvestades tegelikke vajadusi ja eelarve võimalusi. Kõige suurema osa kuludest hõlmab haridusvaldkond 47% (kool, õpilastransport ja lasteaed, teiste omavalitsuste hariduskuludes osalemine), majandus ja keskkond 18%, sotsiaalvaldkond 16%, valitsussektor (volikogu, vallavalitsus, rahandus- ja fi skaal, riigikaitse, resrvfond, liikmemaksud, avalik kord) 11,7%, vaba aeg ja kultuur 6%, muud kulud 4%.
Kas seda kõike on vähe või palju? Kärbete-eelse perioodiga võrreldes kindlasti vähe. Kui siia lisada veel hüppeline hinnatõus pärast euro tulekut, hindade kasv, mille tingis valitsuse poolt käibemaksu tõstmine ja elektrihinna tõus, siis võib öelda, et seda raha on väga vähe. Elame säästutingimustes juba alates 2008. aastast ja lubatud majanduskasvust tulenevat elujärje paranemist pole veel kaugeltki näha. Omavalitsuse eelarvest palka saavate töötajate töötasud on külmutatud. Riigi poolt lubatud õpetajate palgatõusu saavutamiseks kärpis raha eraldaja haridusvaldkonna investeeringukomponenti ja koolituskulusid. Kokkuvõttes - poliitilised lubadused ei ole toonud juurde raha ei omavalitsuste eelarvesse ega ka inimeste rahakotti. Olukorras, kus kaupade ja teenuste hinnad aina kasvavad ja sissetulekud pole suurenenud, on peredel väga keeruline ots-otsaga kokku saada. Valitsuse kinnitatud palgakasvu kohta on käibele läinud kohalik nali - "Kas keegi teab kedagi, kes teab, kellel palk tõuseb?" Nali naljaks, aga abivajavatele peredele ei saa ligi 20% kärbitud vallaeelarvega tõsist sotsiaalset tuge pakkuda. Mõnede poliitikute üleskutse maalt linna kolida, n-ö hea elu peale, tundub siinkohal äärmiselt küüniline. Eks seda küünilisust ja ülbust jätkub meil ka teleekraanidele, kus minister käsib kõrvalseisval naispoliitikul vait jääda ja mitte kaagutada. Ülbikud jäävad ülbikuteks, aga ehmatamapanev on hoopis mitmete kaaskodanike poolt ülbistejat toetav hoiak.
Lõpetuseks tagasi 1,13 miljoni euro juurde. Üks on selge, et selle rahaga peavad saama Saare vallale pandud kohustused oma inimeste ja avalikkuse ees täidetud, iseasi, kas see summa on piisav, et teha seda hästi. Koolimaja vajab remonti, kaitseliidu ja noortekeskuse ühise maja ehitus lõpetamist, Kääpal renoveerimist rahvamaja ja muuseum ning paljud teised meie inimestele vajalikud investeeringud ootavad teostamist.
Millal siis saame taas alustada uue hoogsa elukeskkonna parandamisega? Pole kahtlust, et see saab toimuma alles siis, kui Eestis rakenduvad taas kord regionaalpoliitilised meetmed, mis aitavad vähendada üha suurenevat lõhet suurte keskuste ja maapiirkondade vahel.
