Taastatud Eesti vabariigi esimene politseijuht Jüri Nurme. Foto: erakogu
FOTO: Kiili Leht
Luigel elav mees on tunnustuse üle rõõmus. "Kui riigipea otsusest kuulsin, siis oli väga hea tunne. Samuti oli kutse vallavanema vastuvõtule 24. veebruaril üllatav," räägib Nurme. Varemalt on mees saanud politsei teeneteriste. Aga Kotkarist on esimene riiklik.
Eesti politsei tähistas 1. märtsil oma taasloomise 22. sünnipäeva. Jüri Nurme on Kiilis elanud paar aastat kauem. Selle aja jooksul on ta kodualevik Luige kuulunud algusaastail ka Saku valla koosseisu.
Eluga Luigel on ta rahul, sest paik on vaikne, naabrid kenad inimesed ning ka uusarendused väga peale ei pressi. "Meenub, et aastaid tagasi pani üks arendaja paar elumaja karkassi püsti, kuid jäid millegipärast lõpuni ehitamata. On proovitud arendada ka Viljandi maantee ja Luige vahelise ala täisehitamist.
Olime aga selle planeeringu vastu, sest tahame Luigel senise terve elukeskkonna säilimist," rõhutab Nurme. Korrakaitsetöö algus
Praegu läheb Jüri Nurmel korrakaitse organites 37. tööaasta.
Tema praegune ametikoht on Keskkriminaalpolitsei arendusbüroo juhtivspetsialist, mis võimaldab ka kogemuste kasutamist. "Paguneid ega politseivormi ma enam ei kanna, sest olen vormistanud pensioni, mida aastad juba lubavad" räägib mees.
Nurme on lõpetanud Tallinna pedagoogilise instituudi kehalise kasvatuse erialal. Diplomi kättesaamise järel suunati noormees spordiühingu "Dünamo" vabariiklikku valitsusse. Täpsemalt Endel Meibaumi juhitud osakonda, mis tegeles ka siseministeeriumi töötajate füüsilise ettevalmistusega. "Siseministeeriumi süsteemis loodi just samal ajal spordiinstruktorite kohad. Olin just sõjaväest tulnud ja ei tahtnud vormikandmisest midagi kuulda," meenutab Nurme. Aga osakonnajuht rääkis noore mehe pehmeks ning temast sai raudteemiilitsa osakonna leitnant. Kurjategijate hirm
Kuid Nurmet tõmbas rohkem kriminaaljälitustöö tegemine. "Seda soodustasid ka "krimkas" töötanud asjalikud mehed ning eks hing ihkas ka natuke romantikat ja põnevust," meenutab ta.
1990. aasta kevadel astus ametisse ENSV viimane valitsus, mille siseminister oli Olev Laanjärv. Varasemalt juhatas sama mees siseministeeriumi kuuendat osakonda. Laanjärve ametipärijaks sai aprillis Jüri Nurme.
"Võib öelda, et see oligi esimene struktuur, mis loodi võitluseks organiseeritud kuritegevusega.
Toona tekkisid näiteks Krasnodari, Kemerovo, Permi jt grupeeringud. Olid nn. sõrmkübaramängud, rahanukud, hamburgeri- ja šašlõkikioskite maksustamised ja põletamised," meenutab Nurme. Kuritegelike gruppide elu püüti teha nii ebameeldivaks, kui vähegi võimalik.
31. oktoobril 1990 määrati aga mees valitsuse korraldusega politseiameti peadirektori ametisse. Samal ajal määrati kohtadele ka kõikide maakondade politseiprefektid. Politseiamet - Pikk 19
Algas politsei taasloomise ettevalmistamine. "Teadsime, et meil on kuskil viis kuud aega seda ette valmistada. Tekkis olukord, kus miilitsastruktuure juhtisid politseiprefektid. Kõike kirjapandut, kavandatut ja funktsioonide üleseid vaidlusi oli omajagu palju," ütleb Nurme.
"Kõik ei sujunud loodetud kiirusega, logistilised probleemid tekitasid pingeid. Kui politsei alustab 1. märtsil, siis millises vormis? 1991. aasta jaanipäevaks saime enam-vähem kogu politsei koosseisu vormi.
Autod värviti üle valge-sinisteks." Politseiametile saadi oma maja veidi hiljem, kuna ameti peamajas Pagari tänaval töötas toona veel ENSV Riiklik Julgeolekukomitee.
Aprillis 1992 asendas Nurmet politseijuhi kohal Igor Amann. "Võib öelda, et minu aeg sai lihtsalt otsa. Koos uue valitsuse ja siseministri tulekuga sai Igorist politseijuht," ütleb Nurme. Ise jätkas ta tööd politsei peainspektorina.
_______________________________________________
Jüri Nurme ja politseiamet