Jüri Ott: vallal jagus suvel tööd loodusjõududega võitlemisel
Hoolimata heitlikust ilmast saime suure pidulikkusega peetud rõõmsa peo taasiseseisvunud Kullamaa valla 20.aastapäeva tähistamiseks. Tahan siinkohal tänada kogu korraldustoimkonda (Aare Lauren, Katrin Viks, Heikki Salm, Loit Lepalaan, Kersti Lipu, Eve Tammpere, Maret Lõhmus, Meelis Välis, Aili Ansel, Helme Vendel, Ülle Tammearu ja külaseltside esindajad Linda Pärnpuu, Riina Leidsalu, Imbi Post, Kristi Post, Kristel Jammer, Mai Jõevee), kes kõik andsid oma parima, et pidu õnnestuks. Kokkuleppel Lääne Maavalitsusega toimus meie peo raames seekordne Maapäev Kullamaal, mis päädis Kaitseliidu paraadiga ja Risti malevkonna lipu õnnistamisega Kullamaa kirikus. Siinkohal suured tänud ka tublidele naiskodukaitsjatele, eesotsas Tiina Leesikuga. Lääne maavanem Innar Mäesalu läkitas meie vabadussamba jalamilt võidutuled Läänemaa valdadesse. Meie peost võtsid osa ka väljapaistvad inimesed väljastpoolt valda: president Arnold Rüütel, akadeemik Anto Raukas, professor Jüri Kann jt. President Arnold Rüütel allkirjastas 17.juunil 1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse, millega taastati Kullamaa valla omavalitsuslik staatus.
Rõõmsat elevust ja äratundmisrõõmu pakkus Lembitu Tarangu poolt koostatud raamat „Kullamaa mälestused".
Aitäh Lembitu Tarangule selle suure ja tänuväärse töö eest. Palju kiidusõnu ja tunnustust said ka käsitööseltsi tublid naised eesotsas Imbi Postiga, kes korraldasid näituse esivanemate rahvariietest ja avasid vana apteegimaja, mis nüüd on restaureeritud juba käsitööseltsi majaks.
Meie juubelipeo märksõna ja üks eesmärkidest oligi, et rahvas tuleks peole kas rahvariietes või oleks kehakaunistuseks midagi sellist, mis väljendaks meie kangete esivanemate kauneid käsitöömustreid või rahvuslikke motiive. Ka see idee leidis toredat vastukaja ja palju inimesi järgis seda üleskutset. Meie rahvas oli kõigiti rahvuslikult riides. Suuresti aitas sellele kaasa ka pr. Riina Leidsalu idee Kullamaa rahvuslikku ornamenti kasutada T-särkidel. Loodame, et edaspidigi kohtudes rahvapidudel on Kullamaa valla rahvas eeskujuks esivanemate kaunite rõivaste kandmisel. Kokkuvõtteks võib tõdeda, et pidu läks igati korda ja andis positiivse laengu argipäevasteks toimetusteks.
Suvel meie vallavalitsus ei olnud kollektiivpuhkusel, nagu paljudes omavalitsustes praktiseeritakse. Töötasime tavarežiimil ja vallarahvas sai oma asjad kohapeal aetud, näiteks sündi või surma ei olnud vaja minna Haapsallu registreerima.
Tööd jagus ka loodusjõududega võitlemisel. Peale suurt paduvihma ja uputust olid Liivi kandis mitmed truubid ära uhutud ja osadel teedel (ka Liivile viival riigimaanteel) teekatte kadu nii suur, et sõitmine osutus lausa ohtlikuks. Koostöös Lääne Teedega suutsime siiski hullema ära hoida, otsest õnnetust kellegagi ei juhtunud. Viimased parandustööd peaksid saama selleks ajaks tehtud, kui kooliaasta algab. Samas muidugi selline erakordne olukord räsis tugevasti ja ootamatult valla rahakotti.
Positiivse poole pealt tahaksin ära märkida Koluvere seltsimaja II etapi valmimist (seltsi esimees Kristel Jammer), samuti Koluvere lossi I etapi ehitustööde lõpuleviimist (AS Argonfeld, Aivar Reivik). Lossis on selged juba piirjooned, milline kaunis pärl saab kunagi siin olema, kui loss valmib.
Toredaks sündmuseks oli ka Läti rahvatantsijate külaskäik ja kontsert vallarahvale.
Sellest külaskäigust võiks välja kasvada sõprus meie valla ja külas käinud Läti valla vahel. Igatahes nii arvasid rahvatantsijad vallavolikogu esimees Einar Pärnpuu poolt neile korraldatud tänuvastuvõtul. Tänusõnad selle toreda sündmuse ja kauni tantsuetenduse eest kuuluvad Riina Roostile ja Heli Mäele.
Kohe-kohe on käes uue kooliaasta algus. Kas oleme selleks valmis? Ettevalmistustööd veel käivad- värskendatakse klassiruume ja õpilaskodu ruume, oma eluea ära elanud koolibussile on leitud asendus. Kahjuks küll mitte uue bussi näol, kuid mõtted selles suunas liiguvad ja kui valla finantsseis vähegi paraneb, siis on meie üks prioriteete ka päris uue koolibussi liisimine.
Kahjuks pole riik suve jooksul laiemas plaanis edasi liikunud ei haldusreformi ega koolireformiga. Eestis on küll tekkinud mõned nn. puhtad gümnaasiumid, kuid erilist hoogu uute tekkeks pole täheldatud.
Arvan, et koolireform toimub Eestimaal iseenesest ja riigil pole tarvidustki väga aktiivselt sekkuda. Kui lapsi pole, pole ka kooli. Kehvade õpitulemuste ja distsipliiniga koolid sulguvad ise.
Meie kooliperet ootab sellel õppeaastal ees rõõmus ja omalaadne sündmus. Nimelt tuleb Einar ja Linda Pärnpuu peresse elama õpilane Uruguaist, kes veedab rahvusvahelise õpilasvahetuse programmi YFU Eesti raames ühe õppeaasta Kullamaa Keskkoolis. Einar ja Linda Pärnpuu mõlemad tütred Ruta ja Sandra on õppinud selle programmi kaudu aasta Saksamaal ja Sandra initsiatiivil ning pere lahkel osalusel pakutakse nüüd vastutasuks õppimisvõimalust Maria Piale meie koolis. Ka Sandra ise tuleb meie kooli tagasi. Head algavat kooliaastat!